Peter Parkers Rock 'n' Roll Club - Syntiset

[Simon Harbor]

Simon pööras end pilgu tütarlapse kingadele ning muigas endamisi. Veel üks põhjus, miks talle ei meeldinud selline stiil. Kuidas nad üldse said selliste saabaste ning platvormkingadega ringi käia? Kas see valus ei olnud? Ilmselgelt väänasid nad kolm korda päevas enda jalgu. Noormees pööras pilgu enda mustadele ketsidele, mis mugavad olid ning noogutas viimaks. Peagi aga pööras ta enda pilgu tagasi slytherini prefektile. Täitsa kena neiu oli.

[Jonne Aaron]

Elanud viimaks päris kaua bändile kaasa, otsustas Jonne koos enda rokisemudega veidi puhkama minna. Nad naasesid enda laua juurde ning võtnud selle ääres istet, jäi slytherinlane ümbrust jälgima. Noormees rüüpas aeg-ajalt enda jooki.

[Fe Miyavi]

Fe rokkis endiselt enda pundiga lärmakalt lava ees. Tema rinnaesine lainetas juba õllest, kuid see just ajas vürtsi juurde, kui vänge õllehais tema ninani küündis.

[Alice Halen]

Alice istus endiselt leti ääres ning rüüpas enda soodavett ning aeg-ajalt vaatas ta ka lavale. Ta ise ei tahtnud küll sinna ette kargama minna. Üldsegi oli üksi istuda tegelikult üsna igav, kuid veel ta ei lahkunud. Selle asemel rüüpas ta enda vett ning kuulas bändi, mis päris hea isegi oli.

[Kat Lust]

Apr 18, 2010 17:23:26 GMT 3 Ferdinand la Coiré said:

Ferdinand ohkas vaikselt. Muidugi ei olnud ta lootnud, et Kat nüüd vastab, et ka tema meeldib talle või midagi. Poiss ei alavääristanud end, kuid ta leidis siiski, et ta polekski prefekti ära teeninud.
"Kuule, sa ei pea nüüd niimodi mõtlema," sõnas ta pead vangutades. Ta oli üsna kaine ning teadis, mida ta räägib. "Sa meeldid mulle küll, kuid see on ju ainult positiivne, arvan ma. Ma ei avalda sulle armastust, seega jää rahulikuks." Armastuse jaoks oli liiga vara, seda teadis ta isegi. Ning kuidas julgeski ta armuda tüdrukusse, keda mehed ihaldasid? Kes käis nii väljakutsuvalt riides, et iga mees võiks tema keha oma pilguga seda õgida. Ka Ferdinand tegi seda, kuid tema jaoks oli asi rohkem hingeline.
Ta ohkas sügavalt, sulgedes hetkeks enda silmad, kuulates bändi sõnu, mida solist esitas. Kuidagi raske ja rusutud oli olla. Võibolla oleks ta pidanud lihtsalt vait jääma nagu alati.

Kat raputas uuesti pead, silmad suured ja täis ärevust, justkui oleks teda hirmutatud. Või veel hullem, kohutatud. “Ei, Ferdinand, ma ei mõtlegi selles osas. Ma tahan sulle öelda, et ma olen vale inimene, kes sulle millegipärast meeldima hakkas,“ lausus ta peaaegu paluvalt. “See lihtsalt ei saa õige olla!“ lisas ta õnnetult ja langetas oma pilgu. Kui koolivanem vaid teaks, mida ta viimasel ajal teinud on, siis poleks ta ilmseid neid sõnu kunagi öelnud.

[Charlotte Lilou Giustino]

Charlotte heitis pilgu oma tühjale klaasile ja tegi mõttes märkuse, et pärast järgmist laulu ostab uue joogi endale. Ta heitis pilgu lavale ja siis nooruki poole, piieldes teda huvitatatult."Aga ma ei tea su nimegi," tegi ta märkuse, muiates õrnalt. Oli kummaline rääkida tüübiga, kelle nime sa isegi ei tea, aga antud hetkel oli olukord nii. Neiu trummeldas sõrmedega oma põlve peal, heites ainult korraks pilgu lavale, kui laulja midagi rääkima hakkas.

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand ohkas raskelt. "Ning miks siis mitte? Mis on selles nii halba, pagana päralt?" päris ta laia naeratusega, silmad säramas. Ta raputas pead ning libistas enda käe näitsiku põsele. "Sa vaata vaid end. Sa oled iga mehe unelm ning mina olen üks paljude seast, kes julgeb lihtsalt seda kõik välja öelda. Sa oled nii kaunis. Nii seest kui väljast." Ta ei lootnudki, et Kat talle samaga vastab. Ta ei üritanudki näitsiku südant võita, ta oli lihtsalt avameelne.

[Kat Lust]

Kat kortsutas üha rohkem kulme ning tõusis siis püsti, haarates Ferdinandi käest kinni. “Ilus seest kui ka väljast?!“ küsis ta üle, tõmmates noormeest enda järel keldrist välja.
Värske õhk lõi talle justkui rusikana näkku, kuid see teda ei peatanud. Meeleheide vaid nende sõnade üle, kui keegi teda kiita julges, ajas ta lihtsalt pöördesse. Ta vihkas ennast rohkem kui kedagi muud ju! See oli nagu needus, mille vastu ta astuda ei suutnud. Madal ego oli suurim nuhtlus ning see tappis teda aeglaselt iga päevaga!
Järsku ta peatus. Kat vaatas ringi. Nad olid jõudnud ühele ummiktänavale ja seal lasi ta noormehest lahti. “Sa võtad kohe oma sõnad tagasi,“ lausus ta vaid vaikselt ning tõmbas oma võlukepi taskust välja. Ei, ta ei rünnanud noormeest. Selle asemel viipas ta oma parema käe poole (Kat on vasakukäeline) ning lausus ühe loitsu. Koheselt tulid nähtavale mitmed sügavad armid, mis olid üle tema hennade tõmmatud ning sama tegi ta ka teisele käele, tuues nähtavale ülejäänud värsked ja uued armid. Randmed, käsi- ja õlavarred olid kriime täis. Vaid loitsuga oli ta need ära kaotanud, kuid ta sai need iga hetk ära.
“Ma pole mitte ükski sõna, mida sa minu kohta ütlesid, Ferdinand. Ma tarvitan narkootikume, ma joon ja isegi suitsetan. Olen ma tõesti unistuste tüdruk keda iga mees ihaldab?“ nõudis ta, pisarad silmisse tekkimas. See kõik oli lihtsalt nii ebaaus, kuidas välimus suutis vaid kõigi südame võita, kuid see, mis sisemuses toimus, ei huvitanud kedagi.

[Jyrki Bradley Sulonen]

Jussi võttis mikrofoni selle hoidiku otsast ära ning võttis taskust väikse karbi, mille ta ka avas. Selles oli kena sinise kiviga hõbesõrmus. Mees laskus ühele põlvele, vaadates Tarjale sügavalt silma ning ütles mikrofoni selge häälega: "Tarja Immonen, voitko olisi minulle vaimoksi? Kas sa tuleksid mulle naiseks?" Muidugi ta ütles seda ka inglise keeles, kuna muidu poleks suht keegi, peale soomlaste, midagi aru saanud. Jussi ulatas mikrofoni Tarjale, kelle üleni mustade läätsedega kaetud silmad olid suured ja suu oli väheke paokil. "Kyllä. Jah muidugi," sõnas naine laialt naeratades. Rahvas kisas rõõmsalt. Jussi ajas end püsti ja pani sõrmuse Tarjale sõrme, surudes ta huulile ka musi. Jyrki oli vahepeal sljast ajanud ka oma jaki ja joonud natuke vett. Nüüd jälgis ta muiates, kuidas Tarja läks tagasi oma süntesaatori taha, sättides pilli heli klavessiinile sarnaseks. "Vot see oli nüüd midagi, mis laadis mu küll energiat täis ja nüüd lähme me edasi dance d'amour'iga," lausus Jussi.
Tarja alustas mänguga ja mõne aja pärast ühinesid ka teised. Jyrkigi hakkas lõpuks laulma:
"Your lips shine like Paris
Mon amour a toi toujours
Mon cherie
But your tears bring a little London to me
Berlin can never be
as cold as you reach

Dance with me to the night
Into the serious moonlight
Brighter than the stars above you shine
and the loving feels
alright..."
Refrääni laulsid kaasa ka Tarja ja Rauno.





ot. Mõnus. Kuskil ummiktänaval näidatakse oma arme samal ajal kui mõned kihluvad xD

[Ferdinand la Coiré]

Ferdnand ei saanud enam aru, kuid lasi tüdrukul end keldrist välja viian ing ühele ummiktänavale viia. Ka seal oli veel muusika kuulda. Õigemini bass, mis sellest kostus, kuid kõik ülejäänud oli... hiirvaikne. Noormees kuulas nüüd tõsise näoga neidist ning kui ta viimaks tütarlapse käsi nägi, tundis ta, kuidas tal meeletult paha hakkab. Ta oleks tahtnud oksendada.
Viimaks turtsatas ta. "Sa arvad tõesti, et sa oled ainus.. selline?" päris noormees kibedalt, käärides enda pusa varrukad üles. Mõlemal käel oli vähemalt kaksteist risti-särti tõmmatud arme. Kuidagi pidi Ferdinand sellest ju üle saama, kui tema Victoria ta nii alatult maha jättis. Kohutav oli tulla Sigatüükasse selliste valudega. Hingeliste haavadega. "Sa arvad, et mina ei ole narkootikume tarvitanud? Pead mind tõesti nii paipoisiks? Ma võin küll käia Hufflepuffis, kuid ma ei ole mingi lollpea ja tean ise ka, kuidas asjadest üle saada," ta hääl oli nüüd järstk, kui ta varrukad alla tõmbas. Ta ei olnud küll kunagi nd süstinud, kuid roheline ja kokaiin olid talle minevikust tuttavad. Igaühel oli oma saladusi, oma pahed.
Ta haaras järsult näitsiku käsivartest kinni ning raputas teda õrnalt, justkui tahaks temast need mõtted välja juurida. "Ma ütlesin sulle, et minu jaoks oled sa ilus nii seest kui väljast, kas mõistad? Ja seda ei mõjuta ükski minevikutegur, mida sa teinud oled. Mitte miski," sõnas ta kimedalt ning enne, kui Kat jõudis midagi öelda, tõmbas ta näitsiku enda sooja embusesse ning surus meeletult enda huuled tema omadele, suudeldes neid nii palava kirega, nagu ei olnud ta kaua kedagi suudelnud.
Ta ei lasknud sel kaua kesta. Nüüd oli asi Kat-i otsustada. Kõik oli tema kätes. Ilmselt ei tahtnud too enam kunagi noormeest näha, kuid vähemalt oli Ferdinandil veidi kergem olla, et sai end tütarlapsele tühjaks rääkida.
Ta lasi prefekti lahti, elektrisinistes silmades endiselt kirglik leek põlemas ning midagi ütlemata suundus ta kiirel sammul tagasi klubisse, kus ta koheselt leti juurde kõndis ning endale pipraviina tellis. Selline asi ajas teda jooma. Viimaks otsis ta kiire pilguga Elzat ning leidnud ta suudpidi sellesama tüübiga kinni kleebituna, kellega too enne flirtinud ol, võttis ta tüdruku käsivarrest. "Aeg minna," sõnas ta sõbrannale ning hoides käes enda pudelit, väljusid nad kiirelt keldrst tagaukse kaudu, kus nad pimedatesse tänavatesse kadusid ning sealt Sigatüüka lähistele ilmusid.

[Kat Lust]

Kat ei vastanud midagi. Kuidas ta olekski suutnud enam midagi öelda, kui ta oli taas endast välja minemas? Sõnatult jälgis ta, mida Ferdinand tegi ning tema silmad langesid käsivartele, mis olid risti-rästi läbilõigatud. Nagu temalgi. Ei, ta ei arvanud, et oli ainuke selline, kuid enesevihkamisest oli ju koolivanemal kaugel. Teda ajas pöördesse tüdruk ja Kat'i.... Tema lihtsalt vihkas ennast ja oma olemasolu.
Raskelt neelatanud, lasi ta oma pärljatel pisaratel voolata üle põskedel, kui ta samal ajal Ferdinandile otsa vaatas. Siis sundis ta ennast pead raputama. Ta oli isegi üks puhtamatest näidetest sellest, et Hufflepuffis võivad olla enesevigastajad.
Tütarlapse põsed voolasid üha rohkem, kui tema kätest kinni haarati ning ta raputust tundis. See tõi teda justkui reaalsusesse, kuid samas uppus ta edasi enda masenduses, mis üha rohkem kasvas.
Järgmisel hetkel tõi Kat kuuldavale üllatusohke, kui Ferdinand ta omale lähemale tõmbas. Tegelikult oleks ta oodanud rohkem skandaali või midagi muud, aga ei. Selle asemel suurenes tema üllatus üha rohkem, kui ta tundis noormehe pehmeid huuli enda omadel.
Aeglaselt ja kogeledes, suudles ta noormeest vastu, ise siiamaani ahastunud kire pärast, mis noormehest tulvas. Ta oleks seda hetke kauem hoidnud, ta lausa palus Jumalat, et see ei saaks nii kiirelt läbi, kuid juba tõmbuski koolivanem eemale, jättes Kat'i õhku ahmima ning teda üllatunult vaatama. Ja siis, niisama lihtsalt nagu ta oli teda suudelnud, pööras noormees talle selja ja jalutas minema, jättes tütarlapse nõutult paigale naelutatuna seisma. Tema armilised käed vajusid külgedele kui ta lasi pisaratel edasi voolata.
Viimaks kattis ta oma armid võluväega, muutes need nähtamatuks ning astus mööda pikka tänavat edasi, minnes edasi Sigatüükasse, ise endiselt lastes pisaratel voolata, kuid samal ajal rõõmustas ta sisimas suudluse üle, mille ta ei olnud tegelikult isegi ära teeninud.

[Simon Harbor]

Kuulnud prefekti sõnu, turtsatas noormees endamisi ning noogutas nõusolevalt. Tegelikult ta ei uskunud, et tuleb klubisse tutvusi sobitama, kuid kuna tegu oli tema maja prefekt, kellele tuli veidi pugeda, siis miks mitte. Pealegi oli noormehe arust tüdruk selle ära teeninud, et ta oli klubis teistsugune ning lausa tema maitse. Talle meeldisid Ilusad tüdrukud. "Simon," sõnas ta, silmitsedes tüdrukut.

[Fe Miyavi]

Kui laval abieliettepanek toimuma hakkas, vaatas Fe kamp pettunult laval olijaid. "No mis jama s e e veel on?" hüüatas üks tema sugulastest, kes oleks tahtnud õllepudeli vastu Jussi pead puruks visata. Mingiks abieluettepanekuks nad küll kontserdile ei tulnud. Seda oleks ka telekast näinud. Pettunult loivasid nad publiku seast lava eest ära ning võtsid istet enda diivanil, kus nad kõige toimuva üle arutlema jäid.

[Charlotte Lilou Giustino]

Charlotte vaatas imestunult, kuidas laval toimus abieluettepanek. Ta naeratas endamisi, kujutades vaimusilmad nende kahe pulma ette. Mis iganes sealt ka ei tule.. mõtles ta silmi pööritades.

Kui poiss ennast lõpuks tutvustas, keeras neiu pea tema poole."Ma olen Charlotte," ütles ta ka enda nime. Tüdruk klõbistas natuke aega küüntega laual, vältides Simoni poole vaatamist. Tüüp tundis välimuselt päris kena ning üsna enesekindel ka. Charlotte ohkas ja nõjatus tagasi siivani seljatoele, vajudes kergelt mõttesse.

[Ethan Ryuk]

"Ma arvan, et nii võib öelda ka," ütles Ethan naeratades ning saatis pikalt kogu selle hunniku rahvast ning suudles Sami huultele.

Seda vaatas vihaselt pealt Shiori. Kuidagi saboteerib ta seda asja. Öeldi, et koolis ei tea keegi, kes ta on. Seda saab muuta. Meedia ei teadnud Samarast? Saab muuta. Ja Ethan kõnnib rahulikult minema, nagu ta poleks kordagi Shiorile silma heitnudki? Tuleb muuta. Neiu istus enda kohal ning tema jalad kõlkusid vaikselt üle baaripuki. Ta tahtis, et saaks kohe helistama hakata.

Selleks ajaks oli Ethan suudlemise lõpetanud ning vaatas Samile soojalt silma. Vahet sel oli? Ta räägib avalikkusele nendest ja loodab, et tema hea poisi kuulsus ta päästab.