Peter Parkers Rock 'n' Roll Club - Syntiset

[Charlotte Lilou Giustino]

Charlotte naeratas poisile ja viskas juuksed näolt eemale. Too ei tundunud talle kuidagi tuttav, ta isegi ei saanud aru, kas ta on mugu või mitte. Ta suunas oma tähelepanu bändile, kes hakkas just oma esimest laulu lõpetama. Neiu oli omamoodi päris kindel, et selline aeglane tempo pole täna kuigi püsiv ja vartsi võib kuulda midagi rajumat. Vähemalt nii ta lootis.

Tüdruk pani oma pooli siidriklaasi lauale ja heitis siis pilgu kõrvalistujale. See väike kogus alkoholi polnud veel mõjunud, kuid üsna pea kahtlustas Charlotte, et ta muutub väga jutukaks."Sulle siis meeldib selline muusika?" päris ta järsku noormehelt. Ta pidi midagi küsima, sest niimoodi peaaegu kõrvuti ja vaikuses istudes tundis ta end veidi imelikult.

[Kat Lust]

Ferdinand muigas endamisi, muidugi ei kavatsenud ta Elzale midagi öelda. Ta võttis tüdruku kõrval istet ning midagi ütlemata libises tema käsi ümber näitsiku piha. Kasvõi niisama. Kuid muidugi oli koolivanem ka veidi võtune ning seetõttu julgem. Pealegi meeldis see tüdruk talle, seega miks poleks ta võinud seda teha? See ei olnud ju suudlemine ega midagi hullemat, mille pärast oleks võinud tõrkuda.
Viimaks hakkas aga bänd esinema ning Ferdinand pööras enda elektrisinised silmad esinejatele. Nad tegid päris head muusikat, olgugi, et noormees ei kuulanud gootimetalit. Ta kuulas rohkem metalcore-i, kus oli palju karjumist. Samal ajal liibus Elza oma uue kaaslase vastu ning tiris ta viimaks lava juurde. Koolivanem turtsatas selle peale ning pööras enda pilgu tagasi majakaaslasele. "Tahad ka kindlasti sinna minna, eks?" päris ta prefektilt, noogutades peaga lava suunas. Paljud rokkisid seal juba.

Kat kergitas veidike oma kulme, tundes kuidas koolivanem jultunult ja julgelt käe ümber tema piha asetas. Ta kartis kellegilt midagi loota. Tema ego oli liiga madal, et üldse uskudagi, et ta ilus olla saaks või uskuda, et on olemas selline asi nagu armastus. Muidugi oli ta praeguseks oma süütuse kaotanud. See juhtus läbul hurtsikus. Pärast seda oli veel üks kord. Täis peaga muidugi. Ja siis oli ka kõik. Samas ei tõrkunud ta noormehest eemale, vaid lasi tal tema kõrval istuda, püsides ise samal ajal vagusi nagu kuulekas tütarlaps.

Kuuldes noormehe sõnu, pööras näitsik oma säravad silmad lavalt kõrvale, seirates taas koolivanemat kerge huviga. Bänd tegi head muusikat. Just sellist mis talle meeldis. Muidugi kuulas Kat ka metali möirgamist ja deathmetali kriiskamist, kuid ka see ajas asjad ära. Kuid siiski eelistas ta seal istuda ja vaadata kõike eemalt. Lava juures läheks kõik... umbseks ja ta lämbuks lihtsalt.
“Ma jään siia. Soovid sa sinna minna?“ küsis ta vaikselt.

[Iris Solana]

Rutakalt avas Iris ukse ja vaatas kiiresti klubis ringi. Ta oli järjekordselt hiljaks jäänud, aga seekord oli tal ka põhjus - ta ootas Cristiani järel, kuni too viimaks riidesse saab. Neidis naeratas poisile võluvalt, võttis tal käest kinni ja hakkas teda Eliize poole vedama. "Hei," hõikasid nii Cristian kui ka Iris juba eemalt. "Vabandust, et me hilinesime, aga ma pidin Cristiani järele ootama," ütles neidis, hääles vabandusenoot ja osutas käega poisi suunas.
[/i]

Cristian & Iris -

Cristian on mugu.

[Simon Harbor]

Simoni pilk liikus tagasi tütarlapsele, kes ilmselt ei suutnud kuidagi vait olla. Poleks too tema maja prefekt olnud, olks noormees kas ise minema kõndinud või sis käskinud tal vait olla. Kuidas ta sai niimodi kontserti nautida, kui mingi jutuvada kõrval käis.

Kuid sellegi poolest ei lausunud noormees sõnakestki vaid muigas endiselt põgusalt omaenda mõtete peale. Tema silmad ekslesid ringi, kuid viimaks vaatas ta taaskord neiu poole, kes ta kõrval istus. "Tegelikult mitte," tunnistas noormees ausalt. Miks ta olekski pidanud valetama. Tal polnud mingit vajadust olla üks nendest silmakirjateenritest, kes kõik siia kokku kogunenud olid ning kes isegi sellist muusikat ei kuulanud.

"Ma tulin lihtsalt vaatama, millin rahvas siia kokku tuleb. Pean nentima, et see vaatepilt on üsna jube." Ta silmad liikusid Gryffindori koolivanemale, kes kandis musta riietust ning kes nägi välja nagu narkomaan, seejärel liikus tema pilk Ethani jaapanlannast kaaslasele, kes meenutas oma riietusega prostituuti ning seejärel vaatas ta Huffepuffi prefekti poole, kes meenutas tripparit. Ja sellised on siis Sigatüüka au ja uhkus. Need inimesed ja üldse kogu see kool hakkas tõepoolest alla käima.[/color]

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand ei teadnud, kas rõõmustada või tunda end veel rohkem kohmetult, sest näitsik tema kätt eemale ei lükanud, kuid miks ta olekski pidanud? See võis vabalt olla ka sõbralik žest, olgugi, et noormees seda nii ei mõelnud.
Kuulnud majakaaslase sõnu, muigas noormees endamisi. "Siis jään ka mina siia. See muusika niikuinii on natuke liiga rahulik," sõnas ta leebe muigega. Muidugi oli asi ka selles, et ta ei raatsinud Kat´i seltskonnast lahkuda.

[Charlotte Lilou Giustino]

Charlotte kulmud kerkisid korraks, kui noormees rääkis, miks ta tegelikult siia oli tulnud."Ega kõik ka nii jube pole," vastas ta. Osaliselt oli ta temaga nõus, sest siin leidus ikka tõsiselt palju inimesi, kes üritasid karvased välja näha, kuid mõned olid täiesti normaalsed. Charlotte võttis viimase lonksu siidrist ja vaatas tühja klaasi kaalutlevalt. Ta polnud kindel, kas on hea mõte veel üks tuua või mitte. Ehk jõuab hiljem veel. Selle asemel nõjatus ta rahumeeli vastu diivani seljatuge ja jälgis klubis olevaid inimesi, eriti aga neid, kes juba lava ees karglesid.

[Kat Lust]

Kui Ferdinand otsustas, et jääb Kat'iga, ei jäänud hufflepufflasel muud üle, kui talle säravalt naeratada. Muidugi oli tal hea meel, et talle osutati tähelepanu ja sooviti seltsiga üle kullata, ei soovinud ta ju ka pealekäiev olla. Ta võis ju jätta endast üsna haleda mulje, kui ta üksinda kusagil nurgas passib, ennast täis joob ja hiljem veel nina ka täis tõmbab. “Aitäh,“ vastas ta noorukile. Tegelikult oli ta isegi õnnelik, et keegi talle vähemalt kord päevas seltsi pakub.

[Simon Harbor]

Simon pööras enda pilgu tüdrukule ning turtsatas viimaks. Too oli üks nendest, kes ei olnud selle kõigega liialdanud. Noormees vedas kihla, et paljud isegi ei harrastanud seda stiili ega kuulanud seda muusikat, vaid tegid seda kõike tolle bändi pärast. Olgu, koolivanemates ja prefektides noormees ei kahelnud, sest ta oli näinud, et nad olid ka vabal ajal sellised veidrikud, kuid siiski. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes oleks võinud ta kaela murda või kes nägid välja nagu just võõrutusravilt vabaks lastud. No mis vajadus oli neil enda nägu valgeks võõbata? Oli see nüüd siis ilus? Simonile meeldisid jumekamad tüdrukud. Mitte neegrid, kuid... jumekamad. "Noh, mulle ei lähe tegelikult see stiil peale," tunnistas noormees muigega. Seda võiks ka Simoni enda välimusest arvata.[/color]

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand kergitas õrnalt enda kulme, kui ta tütarlapse tänuavaldust kuulis. "Eee, mille eest?" päris poiss kulme kergitades. Enda arust ei teinud ta midagi sellist, mille eest oleks pidanud tänama.

[Samuel Soul]

Samuel rüüpas enda õllet ning kuulas bändi, kuid tema silmad liikusid ruumis ringi. Viimaks nägi ta mitte endast väga kaugel kaht äärmiselt tuttavat kogu. Kas nad on jälle koos? tekkis küsimus noormehe pähe. Kulme kergitades ning vaikselt ohates suundus noormees paarini, kellest ta kumbagi väga kaua aastaid näinud ei olnud. "No tervist," sõnas noormees enda õe parimale sõbrannale, suudeldes teda tervituseks põsele. Seejärel pöördus ta Arthuri poole. "Arthur, vanapoiss, sind pole küll liigagi kaua näha olnud. Kuidas läheb?" Nüüd jäi ta nii Hayley kui ka Arthuri poole vaatama, tumepruunid silmad säramas.

[Frederick Thompson]

Klubisse sisenes ka Fred koos oma kahe sõbra Spenceri ja Jackiga . Noormehed maandusid ühel rohelisel diivanil, ning tellisid omale seejärel kiirelt midagi joodavat . Poiste pilku püüdisd tüdrukud kes klubis ringi tatsasid, ning nüüd jäid nad omavahel arutama, kes kelle saab .

[Ethan Ryuk]

Shiori ei teadnud, et inimesed seal teda imelikuks või ebasündsaks pidada võisid. Tema kodumaal oli tänavastiil väga vaba ning leidis palju väljakutsuvamaid riietusi. Tema nägu oleks suurepäraselt sobinud sinise pitsist päevavarju alla, Lolita tüdrukuks. Kuid siin oli ta ilmselgelt natukene kohatu, kuid teda see ei häirinud, Ethan oli öelnud, et ta näeb kena välja.

Tema näoilme ei muutunud Samara monoloogi peale eriti. Kogu Jaapan teadis, et Ethan oli truu poiss, kellel tavaliselt tüdrukut ei olnud, kuna ta oli nii kinni oma töös. Kui ta käis Misa-Misaga, siis töötasid nad koos ning neid peeti superpaariks. Shiori seega ei muretsenud, kui Ethan tema vastu midagi näitas, siis pidi see päris olema, ta ei oleks ju kõigiga nii kena? Ta oli ju kuulsus siiski. Neil pidigi Shiori meelest attitude olema.

"Siis sina ei tundma Ryuk-sama-t. Ryuk-sama on kena, tema ei olema naismees. Ta olema lahke ja aus," ei väsinud plika oma iidolit ülistamast.

[Samara Soul]

Samara pööras enda pilgu bändilt tagasi tüdrukule ning irvitas endamisi. "Ja kui palju sina teda tead? Sa tead ainult nii palju, kui oled näinud filmidest ning kuskilt ajakirjast. Sina ei tea, milline ta tegelikult on. Ta on siga. Ja sinust on mul lihtsalt kahju," sõnas Samara rahuliku tooniga, kuid tema silmad salvasid mürki. Need lõikisid ohtlikult. Ta oli nõrkemas.

Sam libistas hõbedase käevõru randme ümbert ning asetas selle jaapanlanna kõrvale pingile. Kui Ethan oleks tulnud, oleks ta ilmselt aru saanud, mis toimub. Noormehe endaga ei tahtnud tüdruk silmast-silma kohtuda. See oleks kujunenud raskeks, sest nad käisid samas majas, kuid ta pidi hakkama saama. Passib kasvõi kogu aeg tüdrukute magamistoas, kui teisiti ei saa.

Koolivanem tõusis püsti, libistas peopesad kokku ning kummardas tütarlapse ees ning seejärel pöördus ta minekule, pikad ronkmustad juuksed kardinatena pisaraid tulvil näo ees. Nüüd oli see siis juhtunud. Igati tugev ning enesekindel Samara oli põrmustatud. Ta vihkas seda tunnet, mis tema sees oli tekkinud. Nüüd ta vihkas seda ning Ethan ei saa kunagi seda teada, mida tütarlaps tema vastu tundnud oli või mis tema sisemuses praegu toimus.

Sam suundus leti juurde ning lajatas rusika puidust platele, tõstes viimaks pilgu baaridaamile, kes teda kulmu kortsutades vaatas. "Topeltviski," sõnas Samara käheda häälega. Dokumenti temalt ei küsitud. Saanud enda viski, vajus Samara baaripukile istuma ning joonud väikse klaasi ühe sõõmuga pooltühjaks, tundis ta lohutavaid käsi enda ümber. Tema sõbrad olid tema juurde tulnud ning küsinud olukorra kohta. "Minuga on kõik korras," sõnas ta tasaselt ning tema pea vajus Rix´i õlale. Ta sules enda silmad ning ohkas vaikselt. Vähemalt ei olnud ta seal üksi.

"Okei, me lähme kaeme bändi," sõnas Mandy, kes ilmselgelt tundis end kohmetult ning kibeles bändi kuulama minna. Samara noogutas ning Rix ja Mandy läksid lava ette ning ühinesid publikuga. Tütarlaps ohkas raskelt ning toetas enda pead kätele, hoides teises käes viskiklaasi.

[Kat Lust]

Kat vaatas korraks Ferdinandi ja siis libises tema pilk Samarale, kes oli läinud jaapanlasega rääkima. Teda jättis külmavereliseks mõte see, et Ethan oli kellegi teisega. Pealegi, miks peaks teda üldse siin ilmas midagi huvitama? Mitte, et ta nüüd oleks noormehesse kõrvuni armunud. Pigem pidas ta gryffindorlast tuttavaks. Või sõbraks, kellega ta Jaapanis juhuslikult kokku sai. Ta jälgis neid mõned hetked ning nägi siis, kuidas koolivanem püsti tõusis ja minema jalutas. Kat võis kaugelt öelda, et asi oli muutunud emotsioonirikkaks. Ta oleks soovinud minna ja enda sõbrannat natukenegi lohutada, ent kui tema juurde ilmusid juba teised inimesed, ohkas hufflepufflane vaikselt ja pööras silmad tagasi Ferdinandile. “Noh, ikka selle eest, et sa mulle seltsi kingid,“ vastas ta kulme kergitades, tehes nägu, nagu oleks see liiga ilmselge. Tegelikult oligi ju.

[Jyrki Bradley Sulonen]

Laul lõppes. Jussi pani mikrofoni tagasi selle hoidja otsa ning vaatas rahvast naeratades. "Tere, London!" sõnas ta rõõmsalt. "Loodetavasti on teil kõigil lõbus. See laul, mida te praegu kuulsite oli gothic girl. Nüüd lähme me kohe ka edasi ja seda lauluga dead girls are..." Ta Sirutas mikrofonihoidiku rahva kohale, kes karjusid easy. Jussi muigas ja noogutas, pannes mikrofoni tagasi õigele kohale.
Tarja läks oma mikrofonile muiates lähemale ja hingas sügavalt sisse ja välja(Nagu video alguses teeb seda Missy Margera). Kohe hakkasid kõik ka mängima. Läks aga natuke aega kuni Jussi hakkas laulma. See laulmine tuli aga ka ikkagi:
"She'll be the bride
Of the darkness open wide
She'll feel the bite
Of the night before the bright

And it feels alright
When the shadow comes alive
Feeding on the night
She's gone to the other side

Dead dead
So dearly departed
Dead dead
So lost and broken hearted..."
Nii teised bändikaaslased kui ka rahvas karjusid kaasa dead.