Hurtsiku PIDU jälle :P

[Ethan Ryuk]

Noormees vaatas tüdrukut üllatunult, kui too ennast jaapani keeles tutvustas. See oli meeldiv üllatus, et keegi midagi niimoodi öelda oskas. Rõõmsameelselt vastas poiss soojalt:"Hajimemashite Kat-san." Oli nii tore taas natukene oma emakeeles rääkida. isegi kui see oli kõike tavalisem meeldiv tutvuda, või minu nimi on.. Lihtsalt. See oli tore.

Kui tüdruk väitis, et poiss on tuttava näoga mõtles noormees endamisi, kas tõesti tunneb veel keegi ta ära. Seekord õnneks ei olnud ta nii üllatunud, kui Samaraga oli olnud. Siis oli ta ennast reetnud, kuid nüüd ütles ta sujuvalt:"Ma ei usu, et me oleme varem kohtunud. Ma mäletaksin sind kindlasti."

"Pole midagi, meil on midagi järelikult ühist," lisas ta, kui neiu vabandas ja ütles, et talle kiiresti pähe hakkab. See oli ka Ethani probleem, kuna jaapanlased ei talunud üldse hästi alkoholi. See oli aasia rassi viga.

[Samara Soul]

Samara kuulas noormehe kitarrimängu, toetades enda pead vastu aknaraami. Ta silmitses kaua noormeest ning tema sõrmi, mis kitarrikeeltel osavalt ringi käisid. Viimaks aga sules ta enda silmad, hoides kahe käe vahel enda klaasi, mida ta aeg-ajalt enda huulteni kergitas, et sealt veini juua. Poiss oskas endiselt suurepäraselt mängida. See pani tahtma teda suupilli mängida, kuid ta ei hakanud olemist praegu ära rikkuma. Akustilise kitarri kõrval näis suupilli hääl liiga ebameeldiv olevat. Samarale meeldis see endiselt.

[Kat Lust]

Kat noogutas kergelt. "Minulgi on meeldiv," vastas ta vaiksel toonil. Ta oli ainult natukene õppinud seda keelt ja sedagi mitu aastat tagasi. Kuid tundus, et tema oskused polnud kuigi roose läinud. Midagi ta ikka oskas vastata.

Kuuldes noormehe vastust, Kat lihtsalt hingas sügavalt sisse ja kehitas oma tatoveerituid õlgu. "Jah, noh, vägagi võimalik... Ikkagi, ma palun vabandust... Võimalik, et ma ajan su kellegiga lihtsalt segi," pomises ta ning pööritas silmi, lüües siis käega. "Olgu, vahet pole," lisas ta veel ükskõiksemalt. Isegi siis, kui see nii oleks, poleks see viisakas välja kuulutada kõigile, et ta räägib praegu jaapani kuulsaima filmistaariga.

Kulme kergitades, asetas ta topsi lauale. Jah, tal oli raske sellest ära öelda, kuid ta oli prefekt ja pidi endast vähemalt alguses hea mulje jätma. "Kena," muigas ta kergelt. Mitte nüüd, et Kat endaarust oleks aasialastega suguluses, kuid ega ta ei teadnudki. Ta pole ju oma vanemaid kunagi mäletanud. Ainult kasuvanemad. Ning nende joomist oli ta vahetevahel jälginud.

Tema kasuemale ja kasuisale ei hakanud alkohol kuigi kergelt pähe. Ta oli seda märganud juba pisikesena. Nad olid ka veiniklaasidega nii kainelt käitunud, et oli raske uskuda, et tegu on täis inimesega. Üldiselt pole ta kunagi neid täis peaga näinud. Õnneks! "Kuidas sulle see pidu meeldib?" küsis ta. Ise tal näiteks polnud sooja ega külma, kas see pidu toimub või mitte. Ta saaks igal pool alkoholi kätte ning sama ka täisjoomisega.

[Ethan Ryuk]

Noormees lasi neiul mõelda ja ei seganud vahele. Ta jäi lootma, et isegi kui tüdruk kaks ja kaks kokku paneb, siis ei hakka ta seda valjuhäältselt kuulutama. Muidugi kavatses Ethan seda laiema avalikkuse eest saladuses hoida, kuid võimalik, et kunagi võib ta Katile öelda. Muidu oleks ju imelik, kui ta suhtleb tüdrukuga ja too peab kogu aeg mõtlema, kust ta enda meelest jaapanlast teab.

Kui poiss kitarrimängu kuulis, nägi ta üht poissi Samarale mängimas. Ta naeratas tüdrukule ning viipas korra käega. Kuigi ta polnud kindel, kas neiu oli seda näinud. Ehk oli see tüüp see, kelle pärast oli neiu tahtnud üksinda istuma minna. Sellisel juhul oli vist hea, et Ethan seal ees ei olnud.

Nüüd koondas ta taas kogu oma tähelepanu enda tolle hetke vestluskaaslasele ning vaatas teda oma soojade silmadega. "Kuna ma olen uus, siis on see tore viis saada teadma õpilasi, kellega muidu oleks võinud raske juttu peale saada." Nagu näiteks oli ta praegu Katiga jutule saanud...

[Kat Lust]

Tõmmates käega läbi enda juuste, ta vaid noogutas. Rohkem küll endamisi, ent siiski ta nõustus noormehega. Jah, avalikud läbud olid alati head kohad, kus omale uusi tutvusi hankida. Kui keegi hiljem mäletab üldse kedagi. Ta oli kindel, et mõnel õpilasel võib hommikuks raske pohmell tulla. Võimalik, et ka temal, sest ta juba tundis kuidas tema pea ringi käib. Seetõttu üritas ta alkoholi poole enam mitte vaadata.

"Oh... Olgu," tõukas ta ennast laua juurest eemale ning jäi noorukile otsa vaatama. "Mis mulje sul Sigatüükast ja siinsetest õpilastest jäänud on?" küsis ta, tundes huvi kõrvalvaataja osas. Ilmselt oli see teiselt maalt tulnud õpilase jaoks raske. Kogu see kohanemine ja muu värk, ning ka tutvused.

[Ethan Ryuk]

"Loss on suur ja ma eksin ikka veel ära. Aga inimesed on toredad. Kuigi mul on kahju, et selle majadesüsteemi pärast üks neljandik kooli teistega läbi saada ei taha," ütles noormees.

Tüdruk küsis kõige tavapärasemaid esmaküsimusi, millele Ethan juba vastama oli harjunud, seega ei võtnud tavaliselt kaua mõtlemist ja endalegi selgeks tegemist, mida ta kohast või inimestest, tunnist või õpetajast arvab.

Noormees võttis oma sake ja võttis sealt mõned väiksed lonksud. Kuna Kat oli osanud seda jaapani keelt ja kõik, siis mõtles noormees, kas see kultuur huvitab teda. Ehk siis ka kohalik riisivein? "Tahad proovida?" pakkus ta pudelit neiu poole.

[Lily Trescott]

Lily surus käed sügavale mantlitaskutesse, kui ta läbi sügisese tuulise ilma Hurtsiku poole sammus. Siiski inimliku kiirusega. Ta oli sügavalt kõhelnud, kas üldse läheb läbule, kuid viimasel hetkel oli tal siiralt ükskõik ja ta otsustas end siiski kohale vedada. Vahet ju ei olnud, nagunii enamus kooli rahvast on seal. Ja täis ta ka nii kergesti ei jäänud.

Astunud sisse, libistas ta tumepruunide silmadega üle Hurtsiku ning nagu ta arvas, olid praegu veel kõik kuskil omaette, rääkides mingi kambaga. Kergelt turtsatanud, nööpis tüdruk mantli eest lahti ja astus siis soolasambana seisva Lyra juurde ning lehvitas muiates tolle silme ees kätt. "Elad veel?" küsis ta naeratades ja võttis kõrvalseisvalt laualt klaasi siidriga. Mitte tema lemmikjook (kindlasti mitte), aga teda eriti ei huvitanud.[/i][/color]

[Kat Lust]

Kat naeratas leebelt. Ka temal oli selliseid asju juhtunud kui ta esimeses klassis oli. Kool oli ju hiiglaslik ning ka majadesüsteem jäi talle arusaamatuks. Seda kuni esimeste tülideni Slytherinlastega. Kui nooruk jooma hakkas, pööras ta pea kõrvale, leides, et on ebaviisakas ja nõme vaadata, kuidas keegi midagi joob.

Samas, kui talle pakuti, kergitas ta pisut kulme ning kehitas õlgu ning võttis pudeli vastu. Pudeliava suule asetanud, rüüpas ta paar lonksu ning ulatas pudeli naerdes tagasi Ethanile. "Nihonshu või Sake, jaapani riisivein," lausus ta naeratades. Jah, ta oli ka selle pisiasjaga kursis. Mitte nüüd, et ta oleks seda koguaeg joonud. Vaid ühe korra elus ja maitse oli temaarust meeldejääv.

[Ethan Ryuk]

"Su teadmised minu kodumaa tavadest ning asjadest on märkimisväärsed," ei saanud Ethan märkimata jätta. Enamik inimesi oleks enne joogi võtmist küsinud mis see on ja tükk aega kahtlustanud, kas nad julgevad seda üldse proovida, enne kui maitsenuks. Kuid tüdruk teadis täpselt, millega tegu oli. Noormees ei saanud parata, et tal oli tunne nagu oleks tükike tema kodust tema juurde toodud.

Ta vaatas natukene vaikselt ringi toas. Oli igasuguseid inimesi. Kuid ilmselgelt oli tema sattunud vestlema ühe huvitavaimaga. Kuigi poisina oli üsna raske mööda vaadata ka selle vesti üsna avarast dekolteest. Mitte, et ta oleks silmnähtavalt jõllitanud, vaid lihtsalt, see oli piisavalt silmatorkav ja tema oli piisavalt poiss, et natukene sinnapoole vaadata, kui keegi ei märganud.

[Kat Lust]

Tütarlapse suunurgad tuksatasid veidi, kui noormees teda hindavalt kommenteeris. "Minu jaapani keele oskus pole tegelikult nii hea. Ma pole kellegiga ammu selles keeles suhelnud," vastas ta, vaadates viimaks samuti toas ringi. Rahvas olid kõik justkui oma puntidesse kogunenud. Kõik lihtsalt rääkisid omavahel!

Ning jah, Kat oli vägagi kursis, et tema sügav dekoltee võib panna mõned meesterahvad vaatama tema rindkere poole, kuid teda lihtsalt ei huvitanud. Mitte, et ta oleks nüüd oma sooharija, kuid see oli tema stiil. Ning teiste arvamused ei ole teda kunagi kõigutanud. Tal oli nii mugav ja see oligi põhiline põhjus miks ta julges nii avarate riietega ringi käia.

"Kuid ma vaatan, et sa oled ka Inglise keele ära omandanud..." märkis neiu, pöörates nüüd tähelepanu tagasi noormehele.

[Jonne Aaron]

Tamtadadaa, Hurtsikusse astus esimene slytherinlane. Ta vaatas ringi ning muigas endamisi, nähes, et ei ole esimene, kes kitarri kaasa võtnud oli. Tumeroosa kitarrikott rippus noormehe õlale, kui ta hetkeks pilguga kõik kohalviibijad üle vaatas ning neid tervitas. Jah, ta oli küll slytherinlane, kuid mitte tavaline. Ta ise ka imestas, et just selles majas oli. Võibolla oli asi selles, et noormees oli niivõrd sarkastiline.

Ta suundus kamina juurde, kus veel kedagi ei olnud, sest enamik inimesi olid akende juures või laudade juures vms. Ta võttis võlukepi välja ning suunas kaminale, kus koheselt mõnus tuli küdema hakkas. Seejärel vajus noormees üksi veidi kopitanud ning luitunud väljanägemisega diivani poole ning võttis sellel istet. Ta ei võtnud enda kitarrikohvrist küll kitarri välja, vaid selle asemelt tuli sealt välja päris mitu õllepudelit. Noormees muigas rahulolevalt, sikutas hammastega ühelt pudelilt korgi maha ning asus seejärel enda jooki jooma, ise lootes, et keegi julgeb temaga siiski rääkima tulla.[/color]

[Ethan Ryuk]

"Mu isa on inglane," ütles noormees rõõmsameelselt. Tema ema oli jaapanlanna ja isa inglane. Kui tema vanemad kohtunud olid, oli Matthew olnud valmis kolima Jaapanisse, et tal oleks võimalik olla Sachiko kosilane. Ethan oli terve elu kasvanud üles jaapanis. Ta sai inglise nime, kuid jaapani perekonnanime. Tema isa kandis hoolt, et ta saaks selgeks inglise keele ja et tema isapoolne suguvõsa kindlustaks talle vajalikul hetkel koha Sigatüükas.

Võib-olla oleks Ethan pidanud end süüdi tundma, et ta vaatas teisi tüdrukuid nii vara ja nii suure huviga kohe peale seda, kui ta oma kaasstaarist tüdrukusõbrast Misast lahku oli läinud, aga ta oli poiss ja siinsed tüdrukud olid tema jaoks nii palju rohkem huvitavad ja intrigreerivad, kui tema kohalikud kodust tüdrukud. Enamikega neist ei olnud võimalik korralikult vestelda ja neid tundma õppida, kuna nad olid kõik huvitunud vaid sellest, et ta kuulus on.

[Kat Lust]

"Tõesti?" küsis Kat üllatunult ning mõõtis noorukit pilguga. Siis ilmus ta näole taas naeratus ja ta noogutas aeglaselt. "Anna andeks, et ma solvata võin, kuid... nüüd ma tean miks sa oled keskmisest jaapani mehest pikem," tähendas ta, hakates ise vaikselt naerma. See oli loll tähelepanek, kuid ta ei suutnud enda suud kinni hoida selles suhtes. Ta oli jaapani ja selle kultuuri paari aastaga väga selgeks saanud ning nooremana oli tal olnud soov minna sinna elama.

Jah, ta oli jaapanikeele ringiga seda maad külastanud, kuid sedagi ainult nädalaks. Põhiliselt uurisid nad muuseume, räägiti animest, mangadest ja põhjendati ka seda, miks paljudes eelnimetatud asjades olid tüdrukud... suuremate rinnapartiidega. Jaapani meestele pidavat meeldima suurem rindkere. Kuid ka sellele mõeldes, ei tundnud ta ennast eriti kohmetult, mis siis, et tal oli väike osa sellest praegu paljastatud.

[Ethan Ryuk]

Noormees tõusis kikivarvukile, et natukene veel pikem olla ning naeris heatujuliselt. Selles suhtes oli tal hea meel, et ta isa oli sellest rahvusest nagu ta oli, sest vähemalt ei tundnud ta ennast siin koolis olles nagu täielik jupats. Nagu oleks ennast arvatavasti tundnud kõik tema jaapani sõbrad.

Ja väga lihtne põhjus, miks jaapani meestele suured rinnad meelisid oli see, et kuna enamik jaapanlannasid olid väga kõhnad, mitte küll koledalt, kuid siiski, oli sellest tingitud ka väga väikesed, kui mitte olematud tissid. Seega oli ilmne, et poiss oli intrigeeritud vaatest tüdruku näost allapoole.

Poiss vaatas oma sakepudelit ja avastas, et selle kork on üsna sobiv kasutamiseks kui pisikest plastklaasi. Ta valas sinna sisse saket ja ajas selle endal siis kurgust alla. Soovimata ebaviisakas olla, pakkus ta pudelit ka neiule.

[Kat Lust]

Tüdruk turtsatas lõbusalt kui Ethan ennast kikivarvukile ajas. Vaikselt edasi naerdes, suunas ta pilgu oma jalatsitele. Muidu oli Kat lühikest kasvu, kuid tanksaapad tegid ta tunduvalt pikemaks. "Ma võin sulle oma jalatsid laenata, kui sa soovid lipuvarda mängida," pakkus ta leebel toonil, vaadates pikalt oma kõrgete platvormidega saapaid. Kuigi tegelikult ta kahtles, kas need üldse mahuksid noormehele jalga, võis ju nalja ikka teha!

Kui talle taas Saket pakuti, noogutas ta ning käitus sellega nii, nagu ka noormees. Ta võttis uue klaasi ja kallas riisiveini pisut sinna. Ulatades pudeli tagasi gryffindorlasele, tõstis ta klaasi justkui toostiks ja rüüpas sealt natuke. "Ma mõtlen, et peaks selle jaapanist tellima. See ei tohiks kuigi kallis olla, arvestades ühe jeeni hinda," arutles ta endamisi.

Tõstes klaasi taas oma huultele, vaatas ta korraks eemale ning silmitses sisseastunud ning ka esimest slytherinlast. Kergelt muianud, pööras ta oma pilgu tagasi vestluskaaslasele. Tegelikult oli ta oodanud, et sellest majast ilmub veel rohkem õpilasi kui ainult üks, kuid ega ta ei oodanudki siia tervet Slytherinlaste punti.