Hurtsiku PIDU jälle :P

[Hayley Hemingway]

Hayley kuulis ülevalt korruselt, et inimesed on juba kohal. Ta kustutas kanepi ning tõusis, siludes riided ära, võttis ta suuna allakorrusele. "Terekest!," lausus ta lõbusalt ning naeratas kõigile, kes kõige lähemal olid. Rahvast juba kogunes.

Nüüd sammus ta ühe akna juurde, haarates enne kaasa purgi mugude gini. Tüdruk libistas end aknalauale istuma, hakkas aeglaselt jooma ja jälgis teiste tegemisi.

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand sai enda jookide lahtipakkimisega hakkama. Terve aknalaud oli täis nüüd õllet kuttidele, siidreid tüdrukutele ning samuti oli seal üks liitrine Caribba ning üks Londoni Gin ehk siis ürdiliköör, mis talle endale väga maitses. See oli tõesti hea.
Ta pööras enda pilgu Hayleyle, kui nägi teda tagasi tulemas ning naeratas endamisi, "Kas siin läheb ka peoks või olete nagu kõik nagu nunnad koos?!" hõikas hufflepufflane julgustavalt. Jah, pidutseda talle meeldis. Ta lõkerdas veidi naerda ning võttis seejärel topsikesi, asudes kokse tegema. Ta oli nagu baarmen juba. Kes tahtis, võis temalt kokse võtta.

[Hayley Hemingway]

"Ei ole siin ühtegi nunna," lausus Hayley, vaadates hufflepufflase poole. Taas kummutas tüdruk jooki. Tegelikult ei saanud ta teiste eest rääkida, kuid tema kll nunn ei olnud. Ooei. Kaugeltki mitte. Ta vaatas Ferdinandi poole ja muigas laialt.

[Kat Lust]

Huiglava hurtsiku niigi lagunenud uks avanes taaskord ning sisse astus Hufflepuffi prefekt. Kati pilk libises peaaegu otsekohe üle kohalviibivate peoliste ning tahtmatult pidi ta turtsatama. Nii vähe neid oligi? Ning kõik olid tõepoolest ninapidi koos.
Silmi kergelt pööritanud, lükkas ta oma süsimustad juuksed kõrvale, heites need kerge graatsiaga üle õla. Mitte nüüd, et tal oleks midagi omavahel kudrutavate õpilaste vastu. Asi oli lihtsalt selles, et ta teadis, et ta ei kuulu sinna massi.

Kat ei olnud kuigi suur suhtleja, hoolimata ka majast kuhu ta paigutati. Kuna tundus, et praktiliselt keegi temast välja ei tee, astus ta rahulikult edasi ning haaras laualt pudeli siidrit. Jah, ta ei olnud kunagi kõige kangem jooja olnud sest teadis isegi, et vaid üks pisike samm ning ta võib langeda joomise sõltuvusse. Paar aastat tagasi pidi ta veetma öö kaineris ning see ei olnud kuigi meelepärane. Enam ta seda ei korda.

Purki oma pikkade sõrmede vahel hoides, istus ta ühele aknalauale ja jala üle teise libistanud, tegi ta oma purgi lahti ja rüüpas sealt, jälgides samal ajal ülejäänud rahvast.

Riietus

[Lilith Salander]

Isegi Lilith oli kuulnud hurtsikus toimuvast ja kuigi ta oli kahelnud, kas minna või mitte, otsustas ta siiski lõpuks esimese kasuks. Ta oli kindel, et enamus tuleb kohale veiniga, seega otsustas ta natuke erineda ja võttis kaasa pudeli rummi ning natuke pealejooki.

Gryffindorlase juuksed olid tugevasse kalasabasse punutud, ta kandis musta mantlit, mille all oli musta-valge triibuline, põlvedeni ulatuv, pikkade varrukatega kleit, mis oli pihast vööga kokku tõmmatud. Jalas olid tal võrdlemisi lühikese säärega saapad ja kaela ümber oli seotud Gryffindori värvides sall.

"Tere õhtust!" hüüdis ta pidulistele, olles just hurtsiku astunud. Kiiresti viskas ta enda mantli ja salli nagile ning viis joogid selleks ette nähtud lauale. Valik oli rikkalik ja esmapilgul polnud gryffindorlasel aimugi, mis ta võtma peaks. Lõpuks kallas ta tühja topsi natuke veini ja vajus lähedal olevale, mitte kõige parema väljanägemisega, tugitoolile istuma.

[Jyrki Bradley Sulonen]

Jyrki jälgis teisi õrna muigega. Ta märkas eemal ka Samarat ning siis ka oma maja prefekti, kes mõlemad erinesid teistest tüdrukutest. Noormees muigas veel korra lõbusalt ning võttis endale ühe klaasi. Ta avas ka jäägermeistri pudeli ning valas natuke jooki klaasi sisse. Pannud pudeli kinni ja kuskile laua peale läks ta ning võttis istet teistest eemal mingil tugitoolil. Brad jäi maha vaatama ning rüüpas ka lonksu oma klaasist.

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand muigas laialt ning kui ta viimaks Kat'i Hurtsikusse sisenemas nägi, muigas ta endamisi. Tema pilk maandus koheselt tüdruku sügavas dekoltees, kuid kuna ta ei olnud kunagi eriti suur naistemees olnud, pööras ta enda pilgu sealt ära, noogutades talle õrnalt peaga tervituseks. Nad ei suhelnud eriti, aga kuna too oli Hufflepuff'i prefekt, teadis ta tüdrukut nägupidi. Kena neiu oli. Või mis kena.. Super!
Ta pöördus tagasi enda kokside tegemise juurde ning kui need viimaks valmis said, kallas noormees endale rummi, mida ta paljalt ilma kokata alla kulistas.

[Hayley Hemingway]

"Kas ma saaks rummi?," palus Hayley, kes nüüd juba jookide laua juures, Hufflepuffi poisi kõrval seisis. Ta ulatas enda klaasi ette. "Tahaks koksi teha." Tüdrukul seisis mugude koola aknalaual. Ta saatis kiire noogutuse ka uutele tulijatele.

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand pööras enda pilgu Hayleyle ning noogutas talle. "Ikka saab," sõnas ta, kallates ühe topsi sisse rummi. Ta ulatas topsi talle ning päris viimaks: "Mis su nimi on?" Ta manas näole võluva naeratuse. Jah, naistemees ta ei olnud, kuid suur flirtija oli ta küll. Ta lihtsalt teadis piire, mitte ei kasutanud tüdrukuid ära nagu mõni slytherinlane. Ta oli sellistega kokku puutunud küll.

[Hayley Hemingway]

"Aitäh," lausus Hayley ning haaras nüüd ka koola, valades seda rummile peale. Tema üks lemmikumaid jooke. "Hayley olen," tutvustas ta ennast siis. "Gryffindorist. Ja sina?" Ta naeratas veidike. Hayley oli kinni vaid ühes mehes maailmas, kuid enamus ajast flirtis ta teiste meestega ka, lihtsalt enda lõbuks. Talle lihtsalt meeldis poistega suhelda.

[Ferdinand la Coiré]

Noormees muigas endamisi. "Väga meeldiv, Hayley. Ma olen Ferdinand," sõnas ta õrna peanoogutusega. Ta silmitses hetkeks koolat tema käes ning muigas endamisi, kui topsi enda huultele asetas. Ta jõi endiselt rummi enda koolata. See haises küll vastikult, kuid maitse oli väga hea.
Ka tema oli kinni kelleski. Enda tüdrukus, kes oli ta armutult maha jätnud kohe nädal aega enne Sigatüükasse tulemist. Poiss vajas teda endiselt, kuid üritas teda unustada. Loll hoor, raisk...

[Kat Lust]

Nähes, kuidas koolivanem talle noogutab, vastas Kat samaga, kuid siis langetas ta taas pilgu, seirates endiselt huvita rahvast. Ta nägi ainult paari inimest endaga sarnase stiiliga. Gryffindori koolivanem ja enda majakaaslane, Jyrki. Neid vaid mõni üksik sekund vaadanud, jõi ta siis oma purgi tühjaks ja hüppas aknalaualt maha. Pleki viskas ta aga prügikasti. Jah, selles osas oli ta vähemalt korralik. Neidis ei jätnud kunagi enda järel korralagedust.

Ta jalutas ühe laua juurde ning võttis ühe veinipudeli. Klassikaline jook, kuid selle hapukas maitse meeldis Katile. Hambad omavahel risti surunud, avas ta tugevasti kinnitatud pudeli ning toetudes alaseljaga vastu lauda, võttis ta ühe topsi ning kallas selle täis. Pudeliavast joomine tähendas matsilikkust ning ta ei soovinud endast veel hullemat muljet jätta, kui ta seda niigi teinud oli.

Topsi huultele tõstnud, rüüpas ta veripunast vedelikku, vaadeldes samal ajal rääkivat rahvast.

[Samara Soul]

Samara istus nüüd aknalaual ning kõigutas mõtlikult enda jalgu, pilk inimestel. Hayley sebis juba mingit kutti ning see pani ta muigama. Viimaks märkas ta Jyrkit, keda ta õrnalt peanoogutusega tervitas. Hufflepuff'i naisprefekti vaatas ta aga mõnevõrra kauem. Ta oli ilus ning erines teistest. See meeldis tüdrukule.

Viimaks langetas ta enda pilgu ning vaatas enda kristalset klaasi, mille sees tema vein veel ilusti püsti. Ta kehitas õlgu ning rüüpas sellest mõned sõõmud.



OT: Kujutan ette, kuidas Kat hammastega veinipudelit avas. Kui see pudel just poolik polnud, oli ilmselt ta kork sügavale pudeliavasse lükatud nii, et servagi pole paista. Nii tavaliselt on vähemalt. XD

[Hans Caughrean]

Hans tõttas kiirel sammul Huilgava Hurtsiku poole, heites pilgu käekellale. "Olen vist hiljaks jäämas," mõtles ta. Paremas käes rippus tal kitarri kohver, akustilise kitarri. Kohvri peal oli Gibsoni logo, mille üle ta eriti palju uhkust tundis.
Hans ise ei joonud, polnud kunagi joonud ega plaaninud teha seda ka tulevikus. Põhjus miks ta aga Huilgavasse Hurtsikusse läks oli, et leida uusi tutvusi. Poiss suhtles tavaliselt - või vähemalt juhtus nii - endast vanemate õpilastega või sama vanadega. Aga kuna mõned ta sõbrad olid just Sigatüüka aasta tagasi lõpetanud, siis nüüd lootis ta endale sõpru juurde leida.

Seljas oli tal valge t-särk, selle peal must ülikonna vest ja nahktagi, jalas oli mustad kitsad püksid ja saapad ning peas musta-valge ruuduline/triibuline kaabu.

Hans jõudis Huilgavasse Hurtsikusse ja lükkas ukse lahti. "Tervist rahvas," hõikas ta ukse pealt ja lasi silmadel üle ruumi käia. Poiss oli harva Huilgavasse Hurtsikusse sattunud, ja siis oli see välja näinud kohutav, aga nüüd oli see lausa täitsa okei.
Nooruk märkas aknalaual istuvat Samarat, enne kui ta tüdruku juure istuma läks võttis ta laualt ühe alkoholivaba õlu. Kuigi see talle tegelikult üldse ei maitsenud ja suundus siis alles Sami poole. "Hei," sõnas Hans, "ootad kedagi, või on see koht vaba?"

[Balthasar Kipling]

Balthasar kõndis Huigava Hurtsiku poole, käed sügaval mantli taskuteis, Corr (tema pistrik) truilt tema kõrval lendamas. Noormees sammus mäest ülespoole, hingates sisse sügisest õhku. Lehed olid juba kolletuma hakanud ja nüüd kõndis ta neist vähestest mahakukkunuist läbi. Need sahisesid ta sammude all. Pall oli jõudnud Hurtsiku ukseni ja avas selle. Corr oli ta õlale lennanud ja nüüd astus noormees sisse.




"Tervitus!" hõikas ta kõigile, mis sest, et ta osasi ei teadnud. Alkoholi polnud ta toonud, sest ta ei joo ja kuna ta oli liiga noor, et seda ilma illegaalsete vahenditeta hankida oleks saanud. Ja kuna ta lihtsalt ei viitsinudki kuskilt alkoholi smuugeldama hakata, siis lihtsalt ta seda ei toonudki. Kuigi, et see oli pisut ebaviisakas.
Balthasar märkas eemal Ferdinandi, kes ühe tütarlapsega juttu vestis. Nooruk hüüdis sõpra nimepidi ja kõndis tema poole, mantlit seljast võtmata, kuid kingad oli ta enne porist vastu põrandamatti puhtaks pühkinud.
"Tsau Ferdinand," tervitas ta noormeest veelkord ja lisas kulme kergitades, "kes on su uus... sõbranna." Pall otsustas mitte sõpra ärritada, sest tal oli ikkagi väga tormiline, kuid kurb armusuhe alles seljataha jäänud.
"Oih, vabandage mind hetkeks, panen mantli varna rippuma." Nooruk kõndis eemale, viies õhukese sügismantli nagisse rippuma. Nüüd jäi tal selga süsimust pintsak, mille all tal oli valge t-särk, jalas aga mustad teksad.