|
Post by Hayley Hemingway on Mar 28, 2010 2:21:07 GMT 3
Kell oli pool kaheksa, väljas oli juba pime ja mõneti ka jahe. Heyley oli juba viimased poolteist tundi Hurtsikus toimetanud. Loitsudega seda kaitsnud, joogid välja sättinud, tuulutanud ja tolmu ära pühkinud. Nüüd tundus majake palju puhtam, korralikum ja ei olnud üldse selline hirmuäratav. Hayley oli mõnele inimesele teada andnud, et pidu toimub ja et nad võiksid ühe pudeli igaüks kaasa võtta ning kohale tulla. Tegelt oli jooki lademetes, sest siin oli ka väga suuri joodikuid, nagu näiteks Hayley. Nüüd aga kiirustas tüdruk teisele korrusele, ühe vana peegli ette, vahetas riided kaasavõetute vastu ning tegi natuke meiki ka. Viimaks oli ta valmis ja ta istus vanale kriuksuvale voodile, tõmmates kiiresti ühe kanepi suitsu ära, teiste ees ta seda tegema ei kavatsenud hakata.Hayley riietus sellel peol:www.thefashioncult.com/wp-content/uploads/2009/03/tokyo-harajuki-hot-pink-street-style.jpg
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Mar 28, 2010 3:17:47 GMT 3
Mantel tihedalt ümber keha tõmmatud ja sall mitmekordselt kaelas, kirus Lyra ikkagi mõttes seda külma Shotimaa ilma. Isegi, kui tegelikult nii külm ei olnud, vigises Lyra selle pärast alati, sest Marseille's oli alati soe. Soojem, kui siin igaljuhul. Tegelikult ei olnud Lyra kindel, kas ta peaks minema hurtsikusse peole. Just sinna ta praegu suundus, aga mingi osa tema mõistusest ütles, et see ei ole päris õige. Ta oli ikkagi koolivanem. Ja mida see üldse tähendas? Kas võis äkki olla, et ta just pidi sinna minema ja alakate eest vastutama? Või oleks ta pidanud istuma koolis kuskil nina raamatus ja eeskuju andma, et tegelikult peaksid kõik koguaeg õppima? See oli liiga äärmuslik mõte ja Lyra oli kindel, et isegi kõige rangem õpetaja nende koolis ei usu nii jõhkrasse õppimisse. Mitte keegi ei saa ju koguaeg olla nagu müürilill. Kivisel teel krigisesid vahetevahel Lyra kingad ja tüdruk pidi tasakaalu hoidma, et mitte ümber kukkuda. Ei oleks eriti tore kukkuda. Veinipudel tema käes arvas samamoodi. Nagu palutud, oli ta võtnud kaasa ühe pudeli jooki. Lihtsalt viisakusest, sest ise ta ju ei joonud. Kui siis ainult sedasama veini toidu kõrvale ja ainult selle pärast, et GP selle teinud on. Muidu ei oleks ta üldse joonud. Ettevaatlikult lükkas Lyra Hurtsiku ukse lahti ja astus sisse. Maja ei tundunudki nii jube, sest keegi oli seda korralikult koristanud ja väga külm siin ka ei olnud. Ettevaatlikult asetas Lyra veinipudeli maha oma jalge ette ja eemaldas mantli ja pika Rave salli. Tegu oli siiski Lyraga ja Ravesinine dressikas oli tal ikka seljas, et külm ei oleks. Arvatavasti olid rohelised teksad sealjuures natukene erksad, aga millal enne on see Lyrat huvitanud? That's right - never. Mantli nagisse riputanud tundis Lyra end korraks naljakalt. Kui ta nüüd otsustab esimesena ära minna, siis on tema riided kõige all ja neid peab sealt välja kaevama, aga mis seal ikka. Jään ellu. Tüdruk korjas maast ülesse oma veini ja viis selle alksilauale. Ise liikus ta akna juurde ja jäi sellest välja vaatama, et näha, millal uued inimesed tulevad. Tema peas vasardas tema lemmiklaulu rütm ja vasak jalg liikus selle rütmis kaasa - Lyra ei suutnud kunagi täiesti paigal olla.
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Mar 28, 2010 10:58:48 GMT 3
Ka Ferdinand oli kuulnud peost, mille Hayley korraldada kavatses. Tegelikult ta ei joonud... eriti. Kuid kui ta jõi, siis ikka korralikult ning nii, et ta endal tavaliselt margi täis tegi. Jõudnud viimaks hurtsikusse, vaatas ta ringi, hoides enda õlal spordikotti, kuhu ta ilmselt alkoholi oli tassinud. Ta tänas jumalat, et täna täiskuud ei olnud, sest vastasel juhul poleks ta saanud sinna minna. Kuigi muidugi olid olemas ka igasugused pruulised, mis takistasid tal üheks ööks muundumise. "Tere tere, siitpere rahvas!" hõikas ta tüdrukutele, naeratades viimaks, kui jalaga enda tagant ukse kinni lükkas. Ta suundus ühe aknalaua juurde ning vinnas spordikoti sellele, kui ta jooke välja võtma hakkas. Seal oli tõesti igasugu jooke ning kuna poiss oli pooleldi mugu, oli ta ka väga palju mugude alkoholi kaasa võtnud.Välimus. i43.tinypic.com/25yzwu8.jpg
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 11:37:11 GMT 3
Kaks punase veini pudelit (rohkem ta ei vajanud) näpu vahel, jalutas Samara Hurtsiku suunas. Ta ei imestanud sugugi, et Hayley Hurtsikus jälle peo korraldas, sest ta tegi seda iga semestri algul. See oli tore, sest nii sai Samara kõik uued näod üle vaadata ning vanadega veidi rääkida.
Jõudnud Hurtsikusse, tervitas ta Hayleyt ning koolivanemaid ning hüppas seejärel teisele aknalauale, millel Ferdinand ei tegutsenud. Ta lootis, et see aknalaud on piisavalt tugev ning tema all ära ei lagune. Muigega toetas ta enda pead vastu aknaraami ning jäi Hurtsikut vaatama. Nii palju mälestusi....
Välimus -i633.photobucket.com/albums/uu56/GirlDanger17/Amy%20Lee/amy_lee.jpg
|
|
|
Post by Ashley-Jy Granger on Mar 28, 2010 12:04:51 GMT 3
Ashley kõndis kiirel sammul Hurtsiku poole. Tüdrukul oli samuti kaasas pudel veini, kuid ta kahtles, et tema seal peol jooma hakkab. Ta astus kiiresti uksest sisse ning naeratas. Viimaks ometi kohal. Jy vaatas ringi, kõige esimesena nägi ta Samarat, siis Lyrat ja siis nägi ta kedagi, kes oli tema jaoks tundmatu. Tüdruk lehvitas Lyrale ning seejärel kohendas tütarlaps oma juukseid, iseendal tantsutuju peal. Tegelikult tahtis ta tantsima minna, aga siiski hakkas ka tema ootama ülejäänud rahvast. Ashley välimus ja riiietus peol: s11.bdbphotos.com/images/orig/x/8/x8j7tik31ybzj8tb.jpg
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 28, 2010 12:12:37 GMT 3
Kuskilt Gryffindori nurgast oli ta kuulnud, et Hurtsikus korraldatakse pidu. Ning kui oli juba vaja olla üks kord nagu korralik või õigemini tavaline kooliõpilane, siis tuleb ju käia ka koolikaaslaste korraldatud pidudel.
Noormees oli lihtsalt riides, valge triiksärk ja must tagi. Mustad teksapüksid. Lihtne aga stiilne. Kaasas oli tal väike pudel sakega. See oli niiöelda rahvusjook jaapanlastel ning noormees oli seda endale kaasa smuugledanud salaja.
Avanud Hurtsiku ukse tervitas ta rõõmsameelselt sealolijaid ning tema pilk langes Samarale, tüdrukule, kellega ta kõige paremini tuttav oli. Ta pilgutas neiule silma ning läks siis ja pani oma joogi lauale.
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 28, 2010 12:15:07 GMT 3
Ka Andie jalutas hurtsiku poole, endal blondid juuksed järgi lehvimas. Need olid kergelt lokkis, nagu alati. Kaasas oli tal vaid pudel viina, üks kirsi siider ning pakk suitsu. Ta lootis, et Hayley on pealejooki muretsenud. "Õhtust" lausus Andie maheda häälega, kui hurtsiku ukse lahti lükkas. Ta jalutas aknalaua juurde, kuhu ka Ferdinand enda kotti tühjendas. Andie pani oma joogid sinna ning mõtles, mida ta esimeseks võtab.Riietus. i589.photobucket.com/albums/ss339/vaness_angel03/normal_megan-fox-30march09-ff-2025.jpg
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 12:21:28 GMT 3
Samara vaatas Hurtsikusse tulevaid inimesi. Ta noogutas õrna peanoogutusega Ash'i ning Andiet ning viimaks liikus tema pilk Ethanile. Samara ei suutnud huulile tikkuvat naeratust tagasi hoida, kui ta tema silmapilgutust märkas.
Ta pööras enda pilgu maha ning võttis oma mantli põuetaskust korgitseri ning kristalse klaasi. Jättes ühe veinipudeli ning klaasi aknalauale, hüppas tüdruk sellelt maha ning liikus koos korgitseri ning teise veinipudeliga Ethani suunas. "Hei," sõnas ta. Ta oli üsna imestunult, sest ta arvas, et too ei taha, et teda ära tuntaks, kuid nüüd oli ta väga rahvarohkes kohas. "Ma mõtlesin, et.. Kas sa saaksid mind sellega aidata?" päris tüdruk, ulatades korgitseri ning veidipudeli noormehele, et ta aitaks tal veinipudelit avada.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 28, 2010 12:26:38 GMT 3
"Hei. Tore sind näha," ütles noormees. "Jah muidugi." Ning ta võttis pudeli vastu ning hakkas korgitseri otsa korgi sisse kruvima. Seda ta ikka oskas, pudeliteavamine polnud kõige keerulisem asi. Ta oli kindel, et Sam oleks ise ka hakkama saanud, aga see oli tore, et ta temaga rääkima tuli.
Ning noormees ei kartnud avalikus kohas olla. Samaral oli osa elust mugumaailmas ning ta arvatavasti huvitus ka nendest filmidest, sest kuidas talle muidu noormehe nägu meelde oleks jäänud. Seda, et keego teine ta ära tunneb ta ei kartnud.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 12:29:51 GMT 3
"Sind samuti," sõnas tütarlaps ning libistas käed rinnal vahelti ning vaatas, kuidas noormees veinipudelit avama hakkab. Ta oli kindel, et ta oleks isegi sellega hakkama saanud, kuid ta uskus, et ka see oleks katastroofiga lõpenud. Näiteks oleks ta võinud korki liiga jõudsalt tõmmata ning pärast tänu sellele end veini täis pritsida. Tüdruk kandis seekord valget, mis tähendas, et plekid oleks ilusti näha ka olnud.
Samara jälgis kordamööda noormehe käsi ning tema silmi ning ta muigas rahulolevalt. "Kuidas sul läheb?" päris ta mõne aja pärast, et midagigi öelda sel ajal, kui prefekt tema pudeli kallal jändas. Niisama vaikida oli tema arust üsna veider ja ebamugav. Pealegi meeldis talle Ethanit kuulata.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 28, 2010 12:45:55 GMT 3
Ethan naeratas neiule ühte oma firmanaeratust ning tõmbas siis kiire liigutusega korgi veinilt pealt ära. Ta ulatas pudeli neiule. "Hästi, olen juba kooliga harjunud ja kõike," vastas ta tüdrukule.
Siis võttis ta oma sakepudeli ning võttis selle pealt lahti. Tal ei olnud kaasas spetsiaalseid pisikesi portselanklaase, millest seda tavaliselt joodi, kuid ta oli noor poiss ja ei lasknud end sellest häirida.
"Kuidas sul endal?" küsis ta siis ja vaatas veel ruumis ringi. Mõned keda ta teadis, nagu Sami sõbranna Hayley, kes seekord nii väljakutsuvalt riides ei olud, ning inimesed keda ta ei teadnud, nagu Hufflepuffi koolivanem.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 13:04:57 GMT 3
Samara noogutas viimaks takka ning võttis tänades pudeli vastu. Ta vaatas hetkeks igatseva pilguga aknalaua poole, kus oli tema mantel, veel üks veinipudel ning tema klaas, mis oli tehtud kristallist. Selle imetillukesed erinevad pooled ning teravad servad sätendasid õrnalt. Samara jõi alati sellest veini. Ta oleks tahtnud praegu selle veini täis valada ning sealt mõned hapukad sõõmud rüübata, kuid ta ei teinud seda, sest ei raatsinud Ethani seltskonnast lahkuda. Samaral oleks muidu üsna igav olnud. Ta lootis ainult, et see nõme slytherinlane Dominic sinna ei tule. Ta ei sallinud seda kutti...
"Oled siis juba sõpru ka leidnud?" tahtis tüdruk teada, jälgides sakepudelit noormehe käes. Ta ei olnud kunagi seda joonud ning ta julges kahelda, et talle see meeldib. Inglaste ning jaapanlaste maitsed olid üsnagi erinevad. Üks ei meeldinud ühele ning teine ei meeldinud teisele. Nii see lihtsalt oli ning oma maitset ei saanud peale ka suruda.
Ta vaatas hetkeks veel Hurtsikus ringi ning nähes Hayley kaltsakat riietust (jah, ta pidas seda kaltsakaks), turtsatas tüdruk. Mis ajast Hari selliseid kartulikotte kandis? Jube. Aga ega ta isegi parem polnud. Valge pitsiline kleidike, piha ümber korsett, jalas võrksukad ning alpid. Tema pikad ronkmustad juuksed oldi kuklale sadadeks palmikuteks põimitud, kuid sellegi poolest langesid mõned juuksesalgud sellest välja, tema kaelale. Tüdruk oli niimodi harjunud olema.
"Üsna kiirelt. Õpüida jäetakse tohutult palju, kuid ma elan üle," lausus ta õlgu kehitades ning enda pilgu tagasi majakaaslasele viies.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 28, 2010 13:16:17 GMT 3
Ethan ei saanud parata, et tema pilk viivles Hayleyl natukene kauem, kui teistel tüdrukutel. Ta mäletas endiselt, kuidas too oli välja näinud, kui ta teda esimest korda näinud oli. See naljakas stiil, mida ta ei osanud millegi alla liigitada. Kuidagi nagu sündsusetu aga samas ikkagi mitte ülepingutatult.
Siis pööras noormees näo tagasi Samarale ja naeratas talle. "Vaikselt ikka. Inimesed siin on toredad," ütles ta lihtsalt. Ei olnud vaja üles lugema hakata, mitmetega ta siis vahepeal kohtunud oli ja keda nüüd teadis.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 13:32:55 GMT 3
Samara pilk liikus noormehelt tema vaatepunkti ning nähes, et too jõllitab Hayleyt, muigas ta. "Mine räägi temaga," utsitas ta noormeest tagant, noogutades peaga sõbranna poole. Muidugi ei oleks tal selle vastu midagi olnud. "Ma lähen.. ee.. Sinna," sõnas ta nüüd peaga hoopis aknalaua poole noogutades. Muidugi oleks Ethan võinud ka kaasa tulla, kuid ta arvas juba ammugi, et tüütab poissi, seega ei hakkanud ta teda kutsuma. Pealegi oleks see tema jaoks liiga magedalt kõlanud.
Ta suundus tagasi aknalaua juurde ning hüppas nõtkelt sellele istuma. Ta langetas pilgu, ilme nüüd mõnevõrra tõsisem ning kallutas veidi enda veiniklaasi, kallates veerandk sellest veini täis. Viimaks libistas ta klaasi huultele ning rüüpas sellest mõned hapukad sõõmud.
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Mar 28, 2010 13:44:13 GMT 3
Jyrki sammus rahulikult hurtsiku poole. Ta oli kahelnud, kas minna peole kohale, aga lõpuks oli ta otsustanud, et siiski läheb ning oli kaasa võtnud ka mõnusa pudeli jäägermeistrit. Noormehel oli peal musta värvi jakk ja selle all punane tsärk, millel oli mustga kiri Helloween ja selle all oli jubeda näoga kõrvits. Jalas olid tal natuke lõhkised mustad teksad, mille küljes olid haaknõelad ja ketid ning jalas olid ka pahkluuni olevate säärtega rasked mustad tanksaapad. Juuksed olid nagu alati geeliga kuidagi ogalises soengus.
Bradley sammus majja sisse ja kõndis ruumi, kus hääli kuulis. "Hyvää iltaa!" sõnas ta Soome keeles. See tähendas siis tere õhtust või head õhtut. Sobis mõlemaks.
|
|