Hurtsiku PIDU jälle :P

[Samara Soul]

Samara vaatas veel mõtlikult ringi, silmitsedes Ethanit ning seejärel Hayleyt, Hufflepuff'i koolivanemat ning prefekti ning teisi, kes olid suvatsenud kohale tulla. Tüdruku arust võis sellest peost isegi täitsa asja saada. Vahepeal rüüpas ta sõõme enda veinist, mis talle maitses. Muid alkohoolseid jooke ta eriti ei joonudki. Ainult punast veini ning Tuliviskit, mille kanguse ja kibedusega ta üsna harjunud oli. Miks ta rohkem ei joonud? Sest ta jäi väga ruttu täis ning kui ta täis jäi, tegi ta igasuguseid lollusi nagu iga teine purjus inimene. Ning tavaliselt ei mäletanud ta hommikul midagi.

Nähes aga Hansu, naeratas ta sõbrale ning viipas talle tervituseks käega, justkui kutsudes teda enda juurde. Ta imetles tema kitarrikohvrit. Ta oleks nii väga tahtnud kitarri õppida, natukene ta oskas seda teha, kuid mitte eriti. Tema kirgedeks olid suupill ja viiul. Viiul, sest see oli nii klassikaline ning suupill, sest vaatamata enda väiksele suurusele oskas ta teha nii omapäraseid ning robustseid helisid. Suupill oli alati tüdrukul kaasas, tema mantli taskus ning vahel mängis ta seda ka siis, kui ta lambist mööda tänavat kõndis.

"Tšau!" sõnas ta reipalt majakaaslasele, silmitsedes teda hetke. Kuulnud tema küsimust, raputas Samara pead. "Täiesti vaba," sõnas ta, nihutades end veidi paremale, et aknalauale istumiseks Hansule ruumi teha. Ta imestas veidi, et too oma seltskonnaks just Samara valinud oli. Hurtsikus oli ju väga palju huvitavaid nägusid. Samara oli otsustanud noormehelt seda hiljem pärida, kui ta alkoholist veidi julgem on. Jah, ta kavatses end täna vabaks lasta ning juua.

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand pööras enda pilgu Balthasarile ning muigas vaikselt. "Jou," tervitas ta sõpra mehelikult ning silmitses teda hetke. Ta juba aimas, mida too kavatses öelda, kuid diskreetsusest oli Pall vait jäänud. See oli temast tore. "Tema on Hayley, nagu ma aru sain. Hayley, see on mu sõber Balthasar. Hufflepuff'i prefekt," tutvustas ta neid, kui prefekt oli tagasi tulnud.

[Hans Caughrean]

"Kavatsed täna väga pidu panna?" küsis Hans Samilt, võttes tüdruku kõrval istet, kohvri sättis ta enda kõrvale, seina najale, jättes selle enda käe ulatusse. "Korgi avajat on?" päris poiss.[/i]

[Samara Soul]

Samara noogutas ning ulatas noormehele korgitseri, millega Ethan ennist tema veinipudeli avanud oli. "Mõtlesin küll, aga ma loodan, et ma päris segi ei kammi," tunnistas ta ausalt, seirates kerge huviga sõpra. "Kuid sa? Endiselt oled korralik ja ei naudi natuke head olemist?" Ta naeratas laialt, paljastades kaks rida säravvalgeid hambaid.

[Lyra Azra Beckley]

Lyra oli terve selle aja, mis inimesed kogunesid aknast välja vaadanud nagu kivis lambatall. Ausalt öeldes käitus ta nagu täiesti tavaline Lyra - naeratus huulil ja pilk tühi ja mittemidagi ütlev. Täpselt nagu kivis. Rahvast aina kogunes ja see tüdrukule meeldis. Talle oleks isegi sobinud, kui oleks pidanud niisama terve õhtu vahtima neid inimesi, kes siin nii rõõmsalt koos olid, aga Lyra oli ka inimene. Ta vajas ka suhtlust, nagu iga inimene. Isegi, kui kariemosi inimesed väitsid, et neil oligi üksi parem, vajasid nad kedagi, et rääkida. Tähelepanuhoorad.

Mitu korda vaatas Lyra üle kõik ruumis viibijad ja endale üllatuseks ei näinud ta mitte ühtegi Slytherini õpilast. Mitte ühtegi. Ja see tegi Lyrale nalja, sest tema eeldas justnimelt Slythidelt midagi sellist - läbutsemist hurtsikus. Aga kui ei, siis ei.

End aknalaua vastast eemale tõuganud liikus Lyra jookide laua juurde ja võttis endale mahla juua. Tal ei olnud hetkel alksi isu, aga janu oli kohutav.

[Hans Caughrean]

Hans võttis korgitseri vastu ja avas oma alkoholivaba õlu ning ulatas selle Samarale tagasi. Poiss rüüpas lonksu õlut, krimpsutas kergelt nägu ja lausus: "Rõve." Ise sellepeale naerma hakates.
"Korralik, seda kül. Aga, nagu sa tead on minu arvamus see, et mu elu on piisavalt hea ka ilma õluta."[/color]

[Hayley Hemingway]

Hayley vaatas poisi poole, kes nende juurde oli tulnud ning Ferdinand tutvustas teda. "Jah, väga meeldiv," lausus ta noorukile. Siis aga jäi ta taas vait ning rüüpas lihtsalt enda rummikoksi. Rahvast aina kogunes ja kogunes, tüdruk lootis, et peost saab isegi asja veel täna.

[Samara Soul]

Samara muigas endamisi. "Ma võin sulle enda veini pakkuda. See pole üldse nii rõve, kui õlu," sõnas tütarlaps. Tõsi, ta oli ju kaks pudelit kaasa võtnud ning ta kahtles sügavalt, et ta mõlemaid üksi ära jooma hakkaks. Kuidagi pidi ta hiljem ju Sigatüükasse ka jõudma, sest Hurtsikusse ta küll magama ei kavatsenud jääda. Seal olid ju ämblikud ning Sam vihkas neid.

[Ethan Ryuk]

Hetkeks oli Ethan natukene eksinud, kui Sam ära kadus. Ta oleks neiuga kaasa läinud, kuid tundus, et too tahtis ka teistega suhelda. noh Eth ei kavatsenud ette jääda.

Oli naljakas sellisel peol olla. Kõik oli noori täis ja lihtsalt šampuse asemel olid rummid ja viinad. Ning pealegi ei tundnud keegi Ethanit. Kodus pidudel oli ta ümbritsetud. Kuid see siin oli tore vaheldus. Ta sai rääkima hakata kellegiga, kellega ta ise tahtis suhtlema minna.

Hayley oli juba Hufflepuffi koolivanemaga suhtlema jäänud, seega kõndis noormees huffi tüdrukprefekti poole. Jaapanlane naeratas meeldivalt ja ütles Katile:"Tohib ühineda?"

[Hans Caughrean]

"Ei aitäh, tulin vaid seltskonda nautima," sõnas Hans ja libistas end ettevaatlikult nagisevalt aknalaualt maha. Ta pani õlu pudeli põrandale, seina äärde. "Sam, tahad ma mängin midagi? Midagi meloodilist?" Tüdruku vastust ootamata jäädes võttis ta nurgast kohvri ja avas selle. Võttis välja vanamoodse akustilise Gibsoni ( metes.files.wordpress.com/2008/01/gibson.jpg ). Tõmbas rihma üle õla ja istus uuesti Sami kõrvale.

[Kat Lust]

Jälgides teisi suurema huvita, tühjendas Kat oma klaasi ning kallas selle taas täis. Tema pea sumises meeldivalt ning tops tundus olevat liiga kerge. Põrnitsedes hetke pudeli äärt, asetas ta selle tagasi lauale ning tõstis oma tumedad silmad, vaadates, kuidas peaaegu igaüks saab omale vestluskaaslase. Ka tema maja koolivanem rääkis tema kaasprefektiga ja mingisuguse tšikiga Gryffindorist.

Vaikselt ohanud, tõstis ta topsi taas huultele ning rüüpas sealt, langetades mõneks ajaks taas pilgu. Kuuldes aga, et keegi temaga kõnelema tuleb, oli Kat ausaltöeldes väga üllatunud, et keegi temasuguse peale üldse aga raiskama tuleb! Ta vaatas jaapanlase poole, ise üllatusest kulme kergitanud. Tema nägu tundus tuttav olevat. Jah, ta oli kursis asjaoluga, et nende kooli oli tulnud uus õpilane ja seda otse Jaapanist. Personalid olid prefektid ja koolivanemad sellega kurssi viinud.

Lükates oma juuksed kõrvale, noogutas ta aeglaselt:"Jah-jah, Muidugi," lausus ta erksalt. Ei, ta polnud täiesti täis. Lihtsalt talle tegi heameelt, et keegi oli otsustanud üleni hennades tüdrukuga rääkima tulla. Ta võis ju isegi eemaletõukav olla vaid oma välimuse pärast. Paljusid iseloom ei huvitanud.

[Samara Soul]

Samara pööras hetkeks enda pilgu Ethanile, kes oli Kat'iga rääkima läinud ning ohkas vaikselt. Ta oli tõesti lootnud, et noormees ühineb temaga aknalaua juures, kuid seda ei juhtunud. Noh, mis siis ikka. Selle asemel, et kaua selle üle mõtiskleda ning nukrutseda, pööras ta enda pilgu tagasi sõbrale, kes oli välja pakkunud kitarrimängimise.

"Oojaa, muidugi," sõnas ta reipalt. Ta pööras end veidi nii, et ta jalad aknalaual olid. üks külg oli vastu laudadega kinni löödud akent ning teine otsapidi ruumi poole. Ta ristas käed ümber põlvede ning jäi noormehe pilli vaatama. See oli ilus kitarr. Tal endal oli ka kodus suur kollektsioon. Noh, see oleks olnud üsna veider, kui ei oleks olnud. Terve tüdruku perekond koosnes muusikutest, v.a. ema. Tema oli klienditeenindaja.

[Ethan Ryuk]

Arvestades, et massis oli üsna palju inimesi ja Kat silma hakkas, oli üsna loogiline, et noormees temaga rääkima oli tulnud. Juba tema välimuse ütles valjuhäälselt, et ta on huvitav. Noormees oli näitlejana puutunud kokku kõikvõimalikke inimestega ja oli avastanud, et ekstnrikud ja imelikud olid tavaliselt tema maailma suurimad geeniused. Kuigi ta lootis, et see ei tähenda, et ta järjekordselt ära tuntakse. Mis ajast inglased jaapani filmi vaatasid. Või ei olnud ehk Sam üldse inglane, tal oli ju mingi aksent...

"Ma olen Ethan," tutvustas noormees ennast viisaka kummarduse saatel. Tema soojad pruunid silmad vaatasid neidu huvi ja uudishimuga ning tema huuled olid kaardunud üheks tema südantsulatavaks firmanaeratuseks.

[Kat Lust]

Kat sulges oma silmad ning noogutas kergelt. "Meeldiv tutvuda. Watashi wa Kat Lust," tutvustas ta ennast jaapani keeles, tehes oma silmad lahti. Ta naeratas noorukile vastu, olgugi, et mitte nii südantsulamapanevalt, kuid siiski leebelt ja sõbralikult. Samal ajal seiras ta jaapanlast tähelepanelikult. Tema juuksed, nägu, silmad ning teravaotsaline nina.

"Sa näed kuidagi tuttav välja, kuid ma pole kindel, kust ma sind näinud olen..." lausus ta vaiksel häälel, kuid pööritas siis silmi. Ta asetas oma kaks pikka sõrme oimukohale ja hõõrus seda väsinult. "Anna andeks, mulle hakkab alkohol kergelt peale," lisas ta kiirelt. Ta ei soovinud noorukit eemale peletada, kuid ta oli endas täiesti kindel! Ta oli Ethanit kusagil varem näinud!

Ei, mitte ainult internetis, vaid pigem kusagil ajakirjas. Ega ometi mitte mingisugusel postril? Sügavalt sisse hinganud, suunas ta oma pilgu topsile ning rüüpas sealt natuke.

[Hans Caughrean]

Poiss mõtiskles hetke ja alustas ühe üpris lihtsa bossanovaga, mis oli küll lihtsusest hoolimatta ilus lugu ja kõlas uuel kitarril lausa briljantselt.

Seda lugu oli ta küll juba sadu - kui mitte tuhandeid - kordi mänginud, kuid ikkagi ei olnud see ära tüüdanud.