Jaapan

[Ethan Ryuk]

Ethan astus lennukilt maha selleks, et esimese asjana tervitaks teda välkuv kaameravälk. Noormees pani päikeseprillid ette, soovimata seal pimedaks jääda ning manas näole oma firmanaeratuse. Peagi tuli tema filmi meeskond teda päästma ning ta sai autosse ning sealt juba edasi.

Lõpuks Tokyos. Noormehel oli hea meel kodus olla, kasvõi korraks. Kuid ta ei saanud kodus ööbida, pidi hoopis hotellis olema. Tema vanemad olid linnast ära.

Hotelli kolmeteistkümnes korrus. Ethan lukustas sviidi ukse ning suundus lifti poole. Käis see heli, et lift on kohal ning uksed avanesid.

[Kat Lust]

Üks turistide rühm möödus mitmetest majadest, klõpsutades enda fotoaparaatidega mitmeid kordi, jäädvustades hoonetest pilte. Viimaks liiguti aga hotelli poole, kus otsustati ka laiali minna. Nimelt oli kõigil aega kuni õhtuni ja siis pidid nad tagasi hotelli pöörduma.
Ning Kat oli üks neist ainsatest, kes oli jäänud sviiti.

Ta vedas kohvrit enda järel, jõudes liftini. Seal vajutas ta nupule ja ootas. Mugude tehnoloogia oli tema arust liiga... aeglane. Pealegi töötas see alati kuidagi teistmoodi. Ta oli ju võluri liftidega ka sõitnud ning need funkasid küll kiiremini, kui seda tavainimeste omad tegid.

Viimaks uksed avanesid, tuues kuuldavale ühe kellahelina laadse heli. Tütarlaps kergitas pisut oma päikeseprille, kuid tardus koha peal, kui nägi, kes tema vastas on. "Ethan," pomises ta, olles väga üllatunud.

[Ethan Ryuk]

Jaapan, tema kodu. Hotell, kus ta tavaliselt viibis, tuba mida tavaliselt hoiti tühjana, kuna vahel ilmus ta kohale ettehoiatamata. See oli viimane koht, kus ta oleks eeldanud, et näeb mõnda tuttavat inglismaalt. Ja siin see nüüd oli. Kat, tüdruk kellega ta peol igasugu lollusi ja hullusi teinud oli.

Ning tüdruk teadis teda piisavalt hästi, et ta ei saanud küsida, et kas ma tean teid, või et te ajate ming kellegiga segamini. See ei olnud hea. Vist. Muidugi, kui nüüd ilmuks kuskilt mõni kilkav fänn, siis oleks Ethan suur vale mööda taevast.

"Kat?" küsis Ethan üllatunult ning tõstis enda päikseprillid juustele.

[Kat Lust]

Tütarlapse suu oli endiselt paotunud, kui ta vahtis väga üllatunud ilmel oma koolikaaslast. Ta mäletas väga erksalt kõike mis toimunud oli peol, kuid jättis lihtsalt selle enda teada. Keda huvitaksid tema voodielu kogemused ja ka see, et ta kaotas oma süütuse kellegile? Mitte kedagi.

Neidis ei eemaldanud oma prille, kartes välja näidata segadust oma silmis. Kuigi ta ei tohiks olla ju üllatunud. Ethan elas ju jaapanis ja ilmselt soovis ta lihtsalt oma vanemaid külastada. Ennast endiselt kohmetult tundes, pigistas ta kohvri käsivart tugevamini, kui sammukese lifti poole astus. "Ma noh... poleks oodanud, et kohtan kedagi oma tuttavatest jaapanis," sõnas ta vaikselt, lõhkudes rusuva vaikuse. Ta ei suutnud seda praegu kannatada!

Üritades ikka veel seda pisikest piinlikkust enda seest välja saada, manas ta näole taas sellesamuse muige, mis oli ilmselt juba kuulsaks Hurtsiku õhtul. "Olid sa kusagile teel?" küsis ta, rääkides viimaks üsna muretul toonil. Tema kaasturistid olid ilmselt juba jaapani peal laiali hargnenud, seega jäi tal ju terve päev üle.

[Ethan Ryuk]

"Võtsid mul sõnad suust, ega ma ka poleks oodanud kedagi koolist siin näha," ütles Ethan olles taastanud oma muretu tooni. Küik oli korras, ta lihtsalt pidi olema ettevaatlik, kelle läheduses ta on, kui Katiga juttu räägib.

Ta ei olnud tüdrukut peale pidu kohanud ning nüüd oli natukene naljakas olla. Ta ei olnud kindel, kuidas tüdruk ennast tundis selle õhtu koha pealt ja kas ta peab Ethanit mõtetuks naistemeheks või mitte.

"Ei, mitte otseselt. Ma sain lihtsalt asjad lahti pakitud ja mõtlesin linna peale minna," ei olnud poisil valetada vaja. Kui siis välja arvata see osa, et ta ei saanud niisama linna peale minna, kui ta just kapuutsi üle silmi ei tõmmanud ja päikeseprille ei kandnud.

[Kat Lust]

Näitsik kehitas õrnalt õlgu ning astus liftile pisut lähemale. "See on tegelikult üks jaapani keelne huviring Inglismaalt," seletas ta vaiksel toonil ning silmitses naerulsui noorukit. "Kuna me saime vanemaks, otsustati, et hakkame iga aasta käima jaapanis ja oleme siin paar päeva kuni nädal aega," tähendas neidis ning eemaldas viimaks samuti oma suured päikeseprillid.

Ethani plaanidest kuuldes, ümises ta vaikselt omaette ning noogutas. "Kas sa viitsiksid mind oodata? Ma tahaks oma asjad alguses üles viia ja sinuga linna peale tulla... Kui sul muidugi selle vastu midagi pole," tundis hufflepufflane huvi. Isegi siis, kui vastus eitav oleks, leiaks ta nagunii omale tegevust. Kasvõi internetist omale uusi hennasid otsides.

[Ethan Ryuk]

"Jah, muidugi. Ma ootan sind all fuajees eks?" pakkus noormees ning astus siis lifti, kust Kat alles väljunud oli. Ta pidi minema alla ja oma autojuhi kuhugi kaugemale saatma, muidu annaks ta end kohe välja.

Tal oli ju autos mingisugune pusa? Muidugi jätaks ta veidriku mulje, kuna päev oli kena ja päikseline, kuid siiski. Kat oli tore tüdruk ning noormees oleks hea meelega läinud koos temaga ringi käima. Tal oli isegi kahju, et nad peale pidu rohkem kokku polnud juhtunud. Kuid siiski pidi ta oma saladust kaitsma. See oli vajalik lihtsalt.

Ta naeratas neiule avalalt ning pani enda päikseprillid selle staariliigutusega jälle pähe.

[Kat Lust]

Kat noogutas kergelt ja läks siis lifti. Veel viimast korda oma tumedate silmadega jaapanlasele otsa vaadates, vajutas ta kaheksanda korruse nuppu ning siis uksed sulgusid.

Lift sõitis venivalt ja eluaeglaselt üles. Kui ta viimaks jõudis oma korrusele, tänas neidis jumalat, et ta igavusest ellu jäi. Ning lisaks sellele, oli tal veel ka palav. Võtit sõrmede vahel keerutanud, astus ta oma toa juurde ning keeras ukse lahti, liikudes siis edasi. Ta asetas kohvri voodi juurde ning otsis sealt välja uue särgi, asendades oma nahkvesti musta liibuva pluusega, mis polnud enam kuigi avara dekolteega, kuid vaatamisväärsust leidus.

Ei, ta ei häbenenud ka Tokyos näidata seda, et tal on midagi. Ta ei kavatsenud ka stiili muuta sellepärast, et ta oli teises riigis ja linnas. Pealegi oli ta näinud linna peal teisigi inimesi. Tüdrukuid, kes olid Gothic Lolita stiili riietunud ja poisse, kes olid mingisuguse anime kangelase järgi riidesse sättinud. Ilmselt oli see väga tavapärane asi. Keegi ei paneks teda, kui üht täishennatud tütarlast tähele.

Heitnud ühe pilgu peeglisse, pani ta taas oma päikeseprillid ette. Võttes oma õlakoti, libistas ta veel sinna oma rahakoti ja telefoni ja läks siis taas välja.

[Ethan Ryuk]

Selleks ajaks oli Ethan suutnud enda isikliku sohvri ära saata, kuid muidugi peale seda kui oli auto tagaistmelt võtnud ühe lumivalge pusa, millal oli hea avar kapuuts, mida üle pea tõmmata. Vastuvõtulauas oli ta teinud selgeks, et teda ei tohi praegu tervitada kui härra Ryuki ning siis jäi ta Kati ootama.

Ta ei näinud küll päris enda moodi välja. Suure päikeseprillid varjasid ta silmi ning kapuuts oli üle pea tõmmatud nagu mõnel getotüübil. Kellel polnud perse pealt maha kukkuvaid teksapükse.

[Kat Lust]

Seistes mõned minutid palavas liftis, tuli ta taas välja, ise vaikselt värsket õhku ahmides. Näppides pisut enda kotti, lükkas ta prillid rohkem üles ja astus edasi, otsides pilguga Ethanit. Praegu nägi ta vaid ühte noormeest, kes kandis hiiglaslikku getopluusi ning päikeseprille, mis varjasid tema nägu.

Järeldades, et ta läks teise liftiga oma tuppa (ta ju ei teadnud kus korrusel noormehe tuba asub), läks ta ukse juurde ja jäi ootama, otsides samal ajal kotist omale nätsu välja. Sellise palava ilmaga soovis ta ka midagi värskemat saada.

[Ethan Ryuk]

Ethan naeris vaikselt omaette. Ilmselgelt oli tema maskeering isegi liiga tõhus. Noormees lükkas kapuutsi peast ja hüüdis tüdrukut:"Kat, tule siia!" Seda kõike inglise keeles muidugi. Kuigi ta igatses enda kodumaal olles jaapani keele rääkimist, siis kui ta pidi valima Kati seltskonna ja jaapani keeles sisseostude tegemise vahel, siis oli ta valmis ka inglise keeles suhtlema.

Noormees lehvitas kergelt, et tüdruk näeks, et see tema on. Pusa ise oli üsna kenasti tema kehaga istuv, kui kapuuts oli suur. Kuidagi proportsioonidest väljas riideese. Kuid Ethan teadis seda ja sellepärast oligi ta lasknud sellise teha.

[Kat Lust]

Nätsumulli puhudes, kergitas Kat üllatunult kulme, kui mõistis, et oli lihtsalt Ethanist mööda jalutanud. Teda üllatas ka stiil, mida noormees praegu kandis. Mis jaoks? Väljas oli jube palav ja ta üritas ennast päikese eest varjata? Muidugi tegid sama ka islami usku naised. Või ta eksis? Igatahes olid Araabias naisterahvad ka üleni musta riietunud, ainult silmad paistmas.

Jalaga ennast seinast eemale lükates, sammus ta Ethani kõrvale, kergitades pisut enda kotti. "Otsustasid kodumaal stiilivahetust teha?" küsis ta tögavalt. Siis mõõtis ta gryffindorlast pilguga ja turtsatas kergelt. Hoolimata sellest, et pluus oli liiga kottis ning kattis suurema osa Ethanist, oli see isegi naljakas vaatepilt.

Jättes valjud kommenteerid endale, sirutas ta nätsupaki prefekti poole, ise samal ajal uurides:"Kuhu sa minna tahaksid?" Mitte, et ta nüüd Tokyot nii selgesti ise teaks, kuid mõngiaid vaatamisväärsusi ta oskas küll leida.

[Ethan Ryuk]

"Midagi taolist," pomises noormees. Ta teadis, et ei näinud välja selline, nagu Kat harjunud oli. Inglismaal riietus noormees nagu ta oli harjunud riietuma, kui ei pidanud enda isikut varjama. Muidugi varjas ta seal seda, kes ta on, mitte seda milline ta on. Seega kui inglismaal oli ta vabameelne ja muidu kena, siis siin on ta natukene... mitte nii kena.

"Ma ei tea, siin on mitu üsna toredat kohvikut. Teed tahad?" Teemajakesi on Jaapanis tõesti iga nurga peal. Ja mis kõige parem, seal olid eraldi toakesed, seega saaks Ethan selle suure asja enda seljast ära. Sellega oli lihtsalt masendavalt palav olla.

[Kat Lust]

Kat kehitas õlgu. Ta tõesti ei hakanud midagi kommenteerima teiste stiilide kohta. Võib-olla ei soovinudki Ethan, et teised teaksid, et ta veel tagasi on. Ehk otsis ta lihtsalt üksindust? Kuid samas, ta ei ajanud ju neidu enda juurest minema, seega sai ta vaid oletada, et ta polnud gryffindorlast veel ära tüüdanud.

Ettepaneku peale mõeldes, noogutas ta aeglaselt. Tee vastu polnud tal midagi, olgugi, et ta polnud selle suur armastaja. Samas aitaks see ka temperatuuri sellel päikesepaistelisel ja palaval ilmal ülal hoida ning ta suudaks päeva ära kannatada. "Ma lasen sul valida millisesse minna," lausus ta vaiksel toonil ning hakkas edasi astuma. Muidugi oleks ta soovinud võtta Ethanit oma käevangu, kuid ta kartis, et võib olla lihtsalt ülemeelik, hoolimata sellest, mis tegelikult nende vahel olnud oli.

[Ethan Ryuk]

Ethan tõmbas uuesti oma kapuutsi pea peale. Ta kõndis neiu kõrval ja ei rääkinud eriti palju. Hoopis teine inimene, kui see, kes Sigatüükas käis.

Kuid kui nad olid teemaja uksest sees ja sättisid enda asju madala teelaua kõrval viskas noormees pusa seljast ja kõik ning oli sekunditega see lõbus, üsna jutukas noormees, kellega Kat harjunud oli.

"Seega, kuidas sulle siin meeldib?" küsis noormees lõbusalt kui nad ootasid oma teed.