Jaapan

[Kat Lust]

Kat kannatas rahulikult vaikuse nende vahel ära, kui nad mööda tänavaid kõndisid ja viimaks teemajani jõudsid. Tema ninna jõudis koheselt kerge aroom, mis teda tahest tahtmata jälle naeratama sundis. Ta istus ühele toolile ja libistas jala üle teise, silmitsedes Ethani muutust. See oli koheselt märgatav, kui too sai seljast selle depressiivse pusa. Ka neidis eemaldas enda päikeseprillid ja asetas koti enda juurde, kiigutades samal ajal jalga.

"Siin on huvitav," vastas ta peaaegu kohe. Ja ta rääkis taas tõtt. Alati oli huvitav avastada ennast uues linnas, järgida uusi traditsioone ja nautida neid väheseid võimalusi, mis alaealistel lubatud olid.

[Ethan Ryuk]

Ethan naeratas igavalt ning juba jõudis nende tee kohale. Kuid teismeeas kimonoga teenindajatüdruk vaatas noormeest natukene kahtlast. Tundus, nagu hakkaks ta iga hetk kiljuma, kuid juba oli ta läinud.

Ethan vaatas hetke närviliselt ust, kuid tõusis siis põlvedel kõrgemale ja valas Katile teed. Kuid isegi, kui ta nüüd rõõmsameelselt lobises, kiikas ta iga natukese aja tagant ukse poole, nagu kardaks, et mõni koll sealt iga hetk sisse hüppab.

[Kat Lust]

Kat pigistas huuled peenikeseks triipsuks, kui ta jälgis teenindajat ning siis Ethani näoilmet. Alguses ei öelnud ta midagi, vaid ulatas oma tassi, kuhu talle teed valati, asudes seda siis aeglaselt rüüpama. Kui aga Ethan närviliselt ukse poole kiikas, ohkas prefekt allaandlikult ja asetas tassi lauale. Mitte, et teda tüütaks see, kuidas Ethan närvitseb. Teda pani see pigem muretsema.

"On ikka kõik korras?" küsis ta vaikselt, kummardudes pisut laua kohale. Ta keerutas kuuma teetassi sõrmede vahel, vaadeldes kaalutlevalt noormeest. Ta poleks ise suutnud välja nuputadagi, mis probleem tal on, või mida ta nii paaniliselt kardab. Ta ei olnud ju ometi midagi väga hullu jaapanis korda saatnud, et ka teenindaja vaatas teda paaniliselt kahtlasel ilmel?

[Ethan Ryuk]

Ethan manas profesionaalselt näole leebe naeratuse ja ütles:"Ma loodan." See ei saanud olla ometi, et mingi teemaja tibi tundis ta ära. Noormees lausa ootas, et iga minut tormab uksest sisse mõni välkuv kaamera või midagi muud sarnast.

Ning kaua ei pidanud ta ootama. Kuid kaamerate asemel oli seal järsku kolm tüdrukut kimonodes ning igal ühel neil oli kaasas märkmik ja pliiats. Ühel ka fotoaparaat. Ethan oleks tahtnud valjuhäälselt oiata. See oli sama hull.

Kuid ta ei saanud oma mainet rikkuda. Naeratades kirjutas ta neidudele autogrammid ning naeratas meeldivalt, kui igaüks neist järgemööda tema kõrvale pressis ja neist pilti tehti. Siis kadusid plikad omavahel kädistades välja.

Ethan peitis oma näo oma paremasse kätte ja pomises:"Ära küsi."

[Kat Lust]

Kat'i huuled olid pisut pruntis, kuid ta ei vastanud ega küsinud midagi, leides, et ilmselt on Ethanil liiga ebamugav rääkida sellest. Selle asemel ta köhatas vaikselt ning võttis taas oma teetassi kätte ja rüüpas sealt. "Olgu... Räägi mulle, kuidas sul läinud on?" küsis ta vaikselt, hoides tassi endiselt õhus. "Me pole ammu..."

Samas jäi ta kiiresti vait, kui ta nägi kolme tütarlast sisenemas ja siis naeru kihistamas Ethani juurde tulnud. Tema suu paotus taas, nägu meenutamas üht suurt küsimärki. Mida see veel tähendas? "näinud..." lõpetas ta oma lause vaikselt ja langetas tassikese, jälgides endiselt edvistavaid tüdrukuid. Kui nad viimaks lahkusid, pööras ta oma pilgu tagasi Ethanile.

See oli neist väga häbematu tulla nii lihtsalt rikkuma nende väikest rahu. "Ohsa... See on küll midagi uut ja ootamatut," pomises ta ettevaatlikult. Ta istus siis mingisuguse kuulsusega praegu tee restoranis ja vestles? Ilmselt oleksid mõned jaapanlased oma keha müünud selle jaoks, et Tema asemel praegu olla. Kuid kauemalt ta sellele mõelda ei saanud. Üllatus tema sees oli taas suuremaks saanud.

[Ethan Ryuk]

Ethan oli natukene aega vait. Kat oli juba varem kahtlustanud, et noormees keegi on. Kui ta nüüd väidaks, et ta ei tea, mis see just oli, siis oleks see inimesele näkku valetamine. Noormees toksis natukene sõrmega vastu lauda ning vaatas siis Katile otsa.

"Vabandust. Ma ei tahtnud, et see nii.." hakkas ta ütlema, kuid jäi vait. See ei olnud ka õige moodus, kuidas neiule asju seletada. Kuid ta ei tahtnud ka kuulutada, et ahaa ma olen näitleja. Are you impressed? Ta ei olnud eputaja tüüp. "Sul oli õigus seal peol vist. Kui sa olid kindel, et oled mind kuskil näinud... noh.. jah.."

[Kat Lust]

Kat sulges oma silmad ning hingas sügavalt sisse, üritades oma mälu värskendada. Ta ei mäletanud, et oleks midagi sellist öelnud, kuid kuuldes järgmisi sõnu, ta noogutas. Jaapani ajakirjandus oli täis Ethani pilte, postreid, interneti leheküljed olid temast kõmu-uudiseid täis. Ning temast oli saanud üks jaapani kuulsamaid noorteiidoleid!

Oma silmad taas avades, asetas ta oma tassikese suule ja vaatas prefekti:"Miks sa mulle seda kohe ei öelnud?" küsis ta ettevaatlikult. Ethan peaks juba teadma, et tüdruk poleks kellegile mitte midagi rääkinud. Ta oskas saladusi hoida. See oli talle juba lapsepõlvest pähe raiutud. Kuid ta ei saanud selles otsuses ju Ethanit süüdistada. Ta tegi seda selle jaoks, et elada rahulikku elu vähemalt kusagil. Kodumaal ta seda teha ju enam ei saanud.

[Ethan Ryuk]

"Ma ei öelnud kellelegi. Lihtsalt, ma ei tohtinud," ütles noormees vabandavalt. Kas tüdruk saab ta peale pahaseks, et Ethan ei olnud talle kohe oma suurimat saladust Sigatüükas olles, avaldanud? Loodetavasti mitte, noormees ei oleks tahtnud sõpra kaotada. Pealegi olid nad veel eriti sõbralikult aega veetnud.. Kuigi nad seda peale pidu arutanud ei olnud ja noormees ei teadnud, kuidas Kat end selles osas tunneb.

Ta vaatas enda pruunide silmadega vabandavalt ja süütult otsa, tehes oma parimat palun-andeks nägu.

[Kat Lust]

Aeglaselt noogutanud, vaatas Kat kõrvale. Mitte, et ta poleks suutnud enam Ethanile silma vaadata. Ja ta ei tundnud ennast isegi pettunult. Ta isegi mõistis väga hästi miks oli Ethan oma saladust varjanud. "Ma ei saa sind selles süüdistada," lausus ta vaikselt. Kuid temale tekitas rohkem paanikat see, et kuna teda nähti kuulsusega, siis ega tema järgi ei hakka ka keegi kaameratega jooksma?

Talumata isegi mõtet sellest, vaatas ta taas oma vestluskaaslase poole ning manas näole kerge naeratuse:"Vahetame teemat," sõnas ta aeglaselt. Kuulsus polnud tõesti asi, millega oleks saanud Kat uhkeldada. Ta ei olnud isegi populaarne, rääkimata siis koolist. Teda teadsid vaid mõned õpilased nimepidi. Ülejäänutele oli ta tühi koht.

[Ethan Ryuk]

Noormees naeratas Katile soojalt ja tänulikult. Üks tüdruk vähemalt, kes ei kukkunud selle peale kilkama ja ei tahtnud veel ja veel teada saada. See oli värskendav. Peagi viis poiss jutu tagasi sellele, kas ja mis neiule Jaapanis meeldib ja nii edasi.

"Kauaks sa jääd muidu?" küsis ta huvitatult. Ta ise oli ju natukene aega veel siin, korra pidi ta võtetel käima ja kõike, aga ehk oli tal veel võimalus korra, või paar, neiuga kokku saada. Ehk lähevad nad tagasi sarnasel ajal ja poiss saab talle 'küüti' pakkuda?

[Kat Lust]

Saades naeratuse osaliseks, mille ta võttis kui tänuliku vastusena, jõi ta magusa tee lõpuni ja kallas omale juurde, jälgides samal ajal Ethanit. "Nädalaks ajaks," vastas ta, asetades väikese pruuni, lillelise mustriga kannu tagasi lauale. Tee auras tema tassis, kuid ta ei joonud seda veel, vaid kallutas pea küljele.

"Sina?" küsis ta. Ta oleks võinud veel uurida, et kas ta on iga päev vaba, või võtavad võtted kogu aja? On see ehk esimene ja viimane vaba päev? Sellisel juhul peaks Kat lihtsalt ringi liikuma enda turistipundiga. Kuigi ta ei paneks seda pahaks, olgugi, et ta oli mugudest ümber harjunud.

[Ethan Ryuk]

Ethan hammustas õrnalt huulde. Tema jäi paar päeva kauemaks. Muidugi oli alati võimalus... Kuid kas see oleks ehk tüdrukule imelik tundnud? Kuid jaapanlane tahtis ka vahepeal hull olla.

"Kolmeks päevaks rohkem. Kuid kuule... Ehk sa ei sõida enda grupiga tagasi? Tuled minuga? Minu sviit on suur sa võid ju hiljem nendeks päevadeks sinna ümber kolida..." pakkus ta natukene ettevaatlikult. Ta ei tahtnud, et tüdruk arvaks, et tal on mingid kahtlased kavatsused, aga lihtsalt.

[Kat Lust]

Kat üllatus taaskord. Tundus, nagu ei tuleks sellistel emotsioonidel täna üldse lõppu. See ettepanek oli ka kuidagi liiga ettearvamatult tulnud. Teda isegi üllatas, et keegi soovis tema seltskonda ja pakkus talle isegi ööbimiskohta kolmeks lisapäevaks. "Ma... arvan, et ikka saan," lausus ta, kõheldes sellegipoolest. Tema süda oli taas hakanud kiirelt taguma, sest tahtmatult liikusid tema mõtted hurtsikus juhtumile.

Kuid siiski ta kahtles, et midagi sellist veel juhtub. Kuigi ta julges omale ikka ja jälle pähe taguda, et see kõik oli olnud väga nauditav ja ta ei kartnud, oli asi ka reageeringus. Ethan pakkus ju seda talle sõprusest, mitte millegist enamast. Ja Kat aktsepteeris sõprust. Miks ka mitte?

Pühkides häirivad mõtted peast, lükkas ta oma juuksed üle õla. "Ma jääksin meeleldi, kuid ma võin täiesti tüütuks osutuda," hoiatas ta noormeest, manades näole kergelt ähvardava muige.

[Ethan Ryuk]

"Sa ei tüüta mind ära," oli Ethan kindel. Staarinaeratus näol, vaatas ta natukene aega Katile otsa, enne kui enda tee järele ulatas ja selles lonksukese võttis. Tees ei olnud suhkurt, muidugi, siin ei olnud üheski tees suhkurt.

Siis oli kuulda mingisugust muusikat. Ethan kummardus tahapoole ja võttis oma pusa, mille taskus oli telefon. See oligi muusika allikaks, keegi helistas. "Moshismoshi," võttis noormees telefoni vastu ning jutustas tükk aega rõõmsalt jaapani keeles. Siis muutus ta korra tõsisemaks, heitis pilgu Katile ning rääkis edasi. Mõne aja pärast oli ta naeratus aga tagasi ning ta paistis rahulolev.

[Kat Lust]

Kat ei vastanud midagi vaid tõstis samuti oma tassikese suule, rüübates soojaks muutunud teed aeglaselt. Talle nii maitses.
Kuid järsku pidi ta võpatama, kui kuulis telefonihelinat, mis oli teda kergelt ehmatanud. Ta jälgis Ethani nägu, muiates korraks kahe esimese sõna peale. Tšau-tšau või Hei-Hei. Kuidas kellegile sobis. Igatahes oli see sõbralik tervitus.

Oma teed edasi rüübates, jälgis ta hoolikalt Ethani näomuutust. Samas muutus temagi pisut häirituks. Oli midagi valesti? "Kõik on korras?" küsis ta vaikselt, asetades oma tassikese tagasi lauale. Muidugi ei pidanud Ethan teda valgustama, kui ta seda ei soovinud.