|
Post by Samara Soul on Apr 8, 2010 16:36:42 GMT 3
Teadsin, et Hayley xD Kurat, Hayley on selles jutus... nii tark. Harjumatu
Uut!
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 8, 2010 17:21:06 GMT 3
|
|
|
Post by Hayley Hemingway on Apr 10, 2010 17:53:14 GMT 3
haha. Esimene Hayley oli.. mitte litsakas tal oli ainult Raimond nii, et ma võisin tark ka olla jah xD:D Aga hea osa..ja uut!
|
|
|
Post by Charlie Snicket on Apr 18, 2010 19:28:26 GMT 3
Tahaks uut... VÄGA!
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 19, 2010 20:13:26 GMT 3
Ma lugesin nüüd "Medaljoni" ka läbi muide... hehe..
A ma tahaks, et see jutt edasi läheks. (:
|
|
|
Post by Lhala Le Sueur on Apr 20, 2010 18:36:04 GMT 3
Nii ja arvamus Medaljonist? =D Anna tulla. Praegu saab osi natuke harvemini. Eksamiperiood kukub peale ja vaja oleks õppida...
„Ilusad juuksed,“ ütles Taaniel ja keerutas järjekordse salgu helepruune lokkis juukseid näpu ümber. „Ilusad jah aga ürita neid kammida,“ turtsatas tüdruk vastu ja surus end tihedamini vastu Taanielit. „Einoh, ilu nõuab ohvreid. Ja mulle tundub, et sina oled neid ohvreid vist rohkem kui küll toonud,“ jätkas Taaniel samavõrd magusal häälel. Poiss teadis täpselt neid nuppe, millele on vaja vajutada, et võita tüdrukute südameid ning praegu vajutas ta neid nuppe nagu maailma parim klaverimängija vajutab klaveri klahve. Täpselt nii nagu klaveri elevandiluust klahvide õigel vajutamisel voolab muusikariistast välja imekaunis meloodia, suutis Taaniel komplimentidesümfooniat mängida. „Oi, aitäh,“ vastas Grace naerda lõkerdades ning vaatas Taanieli smaragdrohelistesse silmadesse. „Selliseid huvitavaid komplimente polegi mulle eriti tehtud,“ jätkas tüdruk, kaval läige silmis. „No keegi pole öelnud ka, et ma tavaline olen.“ „Eiei, seda kindlasti mitte. Sa oled totaalselt, täielikult erinev. Kohe, kui ma sind nägin, siis tundsin, et sa pole tavaline rikkurite võsuke, kes siia eksikombel sattunud on,“ lausus Grace, õndsas teadmatuses, et Taaniel just eksikombel oligi siia sattunud. Taaniel ei vaevunud tema eksiarvamust parandama. „Preili Herb, kas siis just sedalaadi meelitamist on siis vaja?“ päris Taaniel kergelt kulmu kergitades. „Aga ikka, noorhärra de Bismarck. Muidu unustad ehk ära, kuivõrd eriline sa oled.“ „No ma ei tea,“ vastas Taaniel ja pööras pilgu toanurka, justkui ta tunneks piinlikust sääraste komplimentide üle. „Ah, mis siin ikka aega raisata. Elu on lühike, noorus on veel lühem,“ ütles Grace sõrmedega mööda Taanieli kaela tõmmates. „Et siis oled nõus kohe koos olema?“ päris Taaniel üllatunult. Tavaliselt nõudsid tüdrukud mõtlemiseks vähemalt paari päeva, või noh, Taanieli puhul paari tundi. „Aga miks mitte?“ sosistas Grace ning heitis noormehele poolsuletud laugude alt pilgu. „Tõesti, miks mitte?“ naeris Taaniel vastu ning tõmbas Grace'i endale peale. „Ou Taaniel, võib tulla?“ kõlas vali hääl täpselt siis, kui Taanieli ja Grace'i huuled millimeetri kaugusel olid. Taaniel langetas pea padjale ning lausus valjult vastu: „Ega kui ma ütleksin, et ei või, tuleksid sa ikka.“ „Selles on sul paganama õigus,“nentis juba oma voodini jõudnud Jan. „Tere Grace,“ ütles Jan tüdrukule korraks otsa vaadates ning heitis siis voodile pikali. See, et Taanielil juba mingi tüdruk otsas lamas, ei üllatanud Jani vähimalgi määral. Teda oleks märksa rohkem üllatunud üksinda toas lebasklev Taaniel. „Ma vist siis lähen, lõunasöök ka varsti,“ ütles Grace naeratades ning tõusis Taanieli voodilt. „Ooei, turteltuvikesed, ärge ennast minust häirida laske!“ ütles Jan stoilise rahuga lage passides. „Ei lasegi,“ vastas Grace nipsakalt ning kummardus alla, et Taanieli huultele lõpuks üks suudlus suruda. „Kuid üks korralik preili peab end enne lõunasööki korda seadma,“ heitis Grace enne õla, enne kui toast väljus. Jan turtsatas. „Üks korralik preili ei amele ühe suvalise lontrusega kolm tundi pärast kohtumist.“ „Peaks nõustuma,“ ütles Taaniel ning sättis käed pea alla toetuseks. „Viimaks sa tunnistad, et oled lontrus!“ ohkas Jan valjult ning püüdis naerma hakates kinni sinisetriibulise padja, mille Taaniel tema poole teele saatis. „Ma nõustun siiski korraliku preili osaga,“ täpsustas Taaniel. „Täiesti ilmselge vale. Aga ega mulle pole kunagi korralikud illikukud meeldinud.“ „Otse loomulikult mitte, sa tahad keppi,“ vastas Jan muiates ja lisas kohe, nähes Taanieli pahurat nägu: „Noh, pole enam millegagi visata?“ „Mis, miks visata?“ Taaniel pööras üllatunult näo Jani poole. „Ega ilmset tõde ümber lükata saa.“ Jan möirgas naerda, seni kuni Taaniel teda ükskõikse näoga jõllitas. „Ja millal sina siis endale naise kavatsed sebida? Ega elu lõpuni saa siis tsölibaadis elada?“ märkis Taaniel, kui Jan lõpuks vait oli jäänud. „Heh, kes selle püsiva naisega ikka viitsib jamada?“ heitis Jan hooletult ning tõusis püsti. „Äkki oleks tasapisi aeg sööma minna?“ Taaniel tõusis istukile. „Võib – olla jah, aga tõesti tasapisi. Parem natuke hilineda, kui seal tükk aega järjekorras passida.“ „Kindel? Äkki preili Herb juba ootab oma ilusaimas kleidis, millal tema prints tuleb?“ torkis Jan edasi. „Las ootab siis. Ega pidu enne ei alga, kui prints tuleb,“ ütles Taaniel kindlalt ja ringutas.
* * * Söögisaali oli hetkel paras trügimine, nagu Taaniel ja Jan nentisid, kui nad paar minutit peale kella kahte fuajeesse jõudsid. Õpilaste summas aeglaselt söökla usteni liikudes, porises Taaniel: „Ma ei saa aru, mis neetud trügimine siin on. Mulle jäi nagu mulje, et toidud on laual.“ „Äkki on täna mingi kontroll, et ikka ainult õiged õpilased süüa saavad,“ pakkus Jan sama tüdinud häälel vastu. „Heh. Siin söövad kõik koos ju samal ajal,“ vastas Taaniel ning lisas kohe: „Ahh... fuck it. Lähme ostame poest?“ Poiss jäi seisma ja selja tagant tulevad õpilased trügisid rahulikult edasi. Jan heitis sõbrale altkulmu pilgu. „Ei?“ Taaniel heitis sõbrale kritiseeriva pilgu, ent hakkas siiski uuesti õpilastevooluga kaasa minema. Paar minutit hiljem olid nad uksele nii lähedal, et nägid juba üle teiste pea, kuidas mõned õpilased rahulikult lobisedes lauas istusid ja sõid. Samal hetkel tabasid nad ka ära, mis moodustas tropi fuajees. Uksel seisid kaks võõrast õpetajat, kes kontrollisid nimekirja järgi õpilasi ja suunaseid neid õige lauani. „Mis asja... Ettemääratud kohad?“ pomises Taaniel Jani poole kummardudes. „Mnjah,“ nõustus sõber. „Ma loodan, et me mingite troppidega ühte lauda ei satu. Tõesti, tõesti loodan seda.“ „Niisiis, ja teie olete?“ päris helepruunide krunnis juustega õpetajanna, kelle ette Taaniel ja Jan seisma jäid. „Taaniel de Bismarck,“ ütles Taaniel. „Jan Turner,“ ütles Jan. Võõras õpetaja vaatas läbi pikka nimekirja ja leidis lõpuks kahe noormehe nimed. „Teie laud asub seal akna all,“ õpetaja viipas kusagile kaugele. „Praegu on laudadel ka nimekaardid, et te ära ei eksiks. Hiljem need kaovad,“ lisas naine ning suunas käeviipega noormehed edasi.
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Apr 20, 2010 19:57:33 GMT 3
Hahaha, kõige naljakam osa üldse. Ja foorumis küll Taaniel minu mäletamist mööda nii rikutud ei olnud. Kuid seda põnevam ongi. Uut osa sooviks ka juba.
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 20, 2010 21:40:26 GMT 3
Lolz. Uut!
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 22, 2010 17:21:39 GMT 3
Nii ja arvamus Medaljonist? =D Anna tulla.
Oleks ilmselge vale väita, et ma ei ole midagi paremat lugenud, sest et ma olen ometi Harry Potteri kõik seitse osa umbes viis korda läbi lugenud ja seda ei ületa miski. Siiski oli see hea raamat. Ja ma olen täiesti kindel, et oleks seda raamatut lugenud umbes viieteist või kuueteist aastane mina, oleks ma ikka jõõõõhkralt äksis olnud. Nüüd, peaaegu kaheksateistkümnene mina leiab, et oli hea ajaviiteks lugeda, aga nii äksi siiski ei läinud. Kuigi! Laupäeval hoidsin oma väikest venda, kes on poole aastane ja kui ma temaga jalutama läksin, siis "Medaljoni" võtsin kaasa ja lugesin päris pikalt õues. Ja viimane raamat, mida ma õue kaasa vedasin, kui ma lapsevankriga ringi tuiasin, oli Harry Potter and the Deathly Hallows. Seega kaasakiskuv ta oli ja kaasas pidin ma teda vedama. Kokkuvõtteks - hea raamat.
Ja ma arvan, et sinust oli üliandekas raamat kirjutada. Üliandekas.
Siiski meeldib mulle see jutt hetkel rohkem. : P
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 22, 2010 17:41:17 GMT 3
Medaljonis oli see sitt, et seal oli korduvaid sõnu päris palju ja osad laused olid ka lühikesed. No algaja värk. Aga sisu oli huvitav ja see ongi tähtis.
Aga sellel jutul tahaks uuuuuut osa!
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 22, 2010 17:53:06 GMT 3
Ühe vea leidsin sealt ka. Kui Heidi Tannu poole läks, siis kirjas oli, et ta pani jaki nagisse ja kaks hetke hiljem tõmbas ta selle endale tihedalt ümber vms.
Ma olen kindel, et järgmine raamat on parem. ;D
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 22, 2010 18:00:16 GMT 3
Vahepeal võttis äkki nagist ära? xD
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 22, 2010 18:04:18 GMT 3
Võimalik.
|
|
|
Post by Charlie Snicket on Apr 23, 2010 21:35:57 GMT 3
Aga uus osa oli hea,
|
|
|
Post by Lhala Le Sueur on Apr 24, 2010 23:08:10 GMT 3
Aitäääh arvamuste eest Ma ise ei pannud selliseid vigu enam üldse lõpuks tähele... Pilk käis liiga kiirelt üle. Millalgi, kui mul kirjandimasendus üle läheb, saate uue osa ka =p
|
|