|
|
Post by Samara Soul on Mar 31, 2010 18:55:09 GMT 3
Samara pani tähele, et poiss siiski end vaos hoidis, kuid tüdruk ei käinud peale. Nii oligi ta harjunud ning nii oli igati okei. Ta ei saanud salata, et vahel igatses ta õrnust ja armastust. Sisimas oli tütarlaps kirglik romantik, kes armastas küünlavalgust, punast veini, roose... Ta armastas kogu seda kremplit. Armastas ja kartis samal ajal. Ta ei kavatsenudki saada üheks neist inimesest, kes loobub enda elust lihtsalt kellegi nimel. See oli absurdlik. Tuli mõlemaga hakkama saada!
Koolivanem kuulas prefekti ning naeratas hetkeks, kui too oli lõpetanud. "Ning siis kohe saidki sa aru, et oskad ravida või?" päris ta täpsustamiseks üle. Tema silmad vaatasid noormeest pikalt, kuid viimaks rebis ta enda pilgu temalt, viies selle kaminale, mille halud hakkasid vaikselt süsistuma. Sam ei viitsinud püsti tõusta ning puuhalge sinna juurde panna.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 31, 2010 18:58:13 GMT 3
"Enam-vähem. Ma polnud nii väike, et ma päris clueless oleks olnud. Ja naljakas oli see, et iga kord kui ma oma põlve katki kukkusin ja natukene aega kuskil töinasin ja käsi peal hoidsin, siis see kadus ära. Mina sain pragada katkiste pükste pärast ja kõik oli korras," ütles noormees lõbusalt naerdes. Need olid head mälestused, tal oli olnud igati õnnelik lapsepõlv.
"Aga minu kord. Räägi mulle endast. Perekonnast. Õdesid-vendi on? Koer või kass?" oli noormees kuidagi sellesse jutustamistujusse sisse elanud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 31, 2010 19:03:23 GMT 3
Samara kuulas noormehe juttu ning naeratas viimaks. Talle endale oleks see anne vägagi ära tasunud. Tüdruk lõi end alatasa ära või kukkus või vigastas end muul moel. Omamoodi oli see tüütu ning see oli tütarlapse jaoks väga suur vastand. Sam oli alati tugev olnud, vaimselt. Kuid füüsiliselt... ei. Tal oli olnud palju kriime, palju arme ning luumurdudest ei hakka parem rääkimagi.
Tüdruk oli rahul, et poiss temalt küsimusi päris. See näitas, et ta tõesti tunneb huvi. Hea seegi. "Noh," alustas Samara, tõstes enda pilgu tagasi poisile, toetades end õlaga vastu diivani seljatuge, kui ta end näoga noormehe poole pööras. "Mul on muguvanemad, kuid nad on väga õnnelikud. Abielus ja värki. Mõlemad tegelevad muusikaga, kuid isa on see, kes sellega lausa tuntud on. Samuti ka mu vend Samuel. Ta on praegu välismaal õppimas. Koera ei ole ega taha ka," ta turtsatas hetkeks. Ta isegi ju oli koer. Õigemini hunt. Ning sellest piisas. "Kuid mul on must Pärsia kass. Ta peaks praegu Gryffindor'i puhketoas olema."
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 31, 2010 19:14:16 GMT 3
"Kassid on armsad loomad, kahju, et neid Jaapanis üldse ei peeta," ütles Ethan entusiastlikult. Ühel tüdrukul nende majast oli kass ja noormees oli alates sellest armunud nendesse loomadesse. Nad olid nii armsad ja iga kord kui jaapanlane mõnda nägi oli tal kahju, et ta ei saa ühte pidada.
Kui tüdruk aga pööras nii, et ta näoga poisi poole oli, võttis Ethan spontaanselt kätte ning suudles neidu huultele. Lihtsalt. Ta oli juba kord selline. Talle meeldis natukenegi enda loodud reegleid rikkuda. Kasvõi õige pisut. Aga see oli tore.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 31, 2010 19:25:54 GMT 3
"Noh, sul on alati võimalik minu kassiga koos olla. Manson on tore," sõnas ta õrna muigega. Ta meenutas enda teist Pärsia kassi, kelle nimi oli Lucifer olnud. Tema oli olnud leekpunane, kuid too oli vanadusse surnud. 13 aastat. Samara oli meeletult nukker olnud ning lohutuseks sai ta endale uue Pärsia kiisu, musta. Ta lihtsalt armastas seda tõugu.
Ta ei jõudnudki kaua enda kassidest mõelda, sest juba peagi tundis ta noormehe huuli enda omadel. Samara oli endiselt kohkunud, kuid selle asemel, et algul vastu punnida ning hiljem tema peale aelema minna, istus ta tikk-sirgelt, üks käsi poisi omal ning suudles teda õhkõrnalt vastu. Ta ei tahtnud enam midagi valesti teha.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 31, 2010 19:28:24 GMT 3
Noormees tundis, kuidas tüdruk ettevaatlik oli. Mõnes mõttes oli see hea, kuid poisil oli kahju, et ta Sami ära hirmutanud oli. Tundus, et nüüd oli kõik ainult selles, kas Ethan näitab initsatiivi üles või mitte, sest Samara ise ei julge enam esimesena midagi teha.
Siiski suudles noormees teda pehmelt ning lasi lõpuks õrnalt tast lahti. Ta naeratas kergelt, nagu oleks see olnud maailma kõige loomulikum asi, mida nad nüüd tegid. Kuid kui nad niiöelda paar olid, siis oligi ju.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 31, 2010 19:36:28 GMT 3
Samara suudles poissi pehmelt. Tegelikult oli see tore, sest tavaliselt oli ta olnud vägagi metsik ning taltsutamata. Nõudnud endale seda, mis tema arust talle kuulus. Või vähemalt pidi ta saama seda, mida ta tahtis. Kuid Ethan tõi tema ellu stabiilsuse, mida Sam alles nüüd mõistma hakkas. See meeldis talle. Vaheldus. Õrn ning tore olemine.
Tütarlaps naeratas malbelt, meenutades veidi seda tüdrukut, kes Ethaniga tutvunud oli. Viimaks aga ohkas ta allaandlikult ning puges poisile kaissu, libistades enda pea tema õlale ning käe tema rinnale. Seal oli hea ja soe ning tütarlaps uskus - või vähemalt lootis - et gryffindorlane teda ära ei aja.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 31, 2010 19:39:03 GMT 3
Võib-olla oleks Ethan pidanud tüdruku ära ajama, kuid see ei olnud Jaapan ju. Siin ei keksinud mingi fotokaga paparazzi iga mõne minuti tagant sisse. Ja kui keegi satukski neid nägema, siis arvaks nad lihtsalt, et see on mingi paarike eks?
Seega noormees lihtsalt paitas õrnalt Samara tumedaid juukseid ning pani ühe käe ümber tüdruku, teda soojalt enda vastu tõmmates. Nad võivad sellist hetke ju natukene nautida, niipalju võis Ethan endale ikka lubada.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 31, 2010 19:48:21 GMT 3
Samara sules enda silmad, näol püsimas naeratus, kui ta poisi kõhklevaid käsi enda ümber tundis. Ka tema võis nii paljut endale lubada, kuid ta kartis. Ta kartis, et meeldimisest areneb midagi muud ning just selle eest oli Sam kogu see aeg põgenenud. Ethan oli suurepärane noormees ning tema ei oleks temasse armunud mitte sellepärast, et too on kuulus vaid sellepärast, et ta on... Inimene.
Samara hoidis end veel mõni hetk liikumatult majakaaslase embuses, kuid viimaks avas ta enda silmad ning kergitas enda pead poisi õlal nii, et ta saaks noormeest vaadata. Tema tumedad silmad, see kitsas nina.. need suudlemiseks mõeldud pehmed huuled, mida Samara jumaldas ning tema juuksed - need olid täiuslikud. Samarale meeldis enda sõrmi neist läbi libistada.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 31, 2010 22:48:00 GMT 3
Kui tüdruk pea tõstis, naeratas noormees talle soojalt, korraks enda huultega neiu omi riivates. Niimoodi olid asjad torhkedad. Poiss oli rahul, et nüüd oli tal jälle keegi, kelle juurde tagasisaamist oodata oli.
Praeguseks oli ta unustanud oma minutitagused kõhklused. Küll see armumise asi pärast järgi jõuab või midagi taolist. Las nad kõigepealt saavd üksteist tundma ja veedavad mõnusalt aega. Palju rohkem üldse elult tahta võis ühekorraga?
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 1, 2010 17:42:54 GMT 3
Samara silmitses endiselt noormeest, vastates kiirele musile, mille poiss talle kinkinud oli. Ta oli kuulsuse kaaslane! See kõlas kuidagi veidralt ning sellepärast oligi hea, et nad seda asja praegu salajas hoidsid. Samara ei oleks tahtnud seda, et iga inimene tema isiklikust elust teada saaks, kui press sellest kirjutanud oleks. Tema soovis jääda märkamatuks ning ilmselt oleks Ethanil temaga koos väga ebameeldiv ning piinlik avalikuses käsikäes ringi liikuda.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Apr 1, 2010 23:27:21 GMT 3
Ethan toetas enda põse neiu juuste vastu ja nautis lihtsalt hetke. Ta ei teadnud, kuidas ta käituks, kui nad praegu Jaapanis oleks, kus poissi kogu aeg kaamerad varistsesid.
Ethanile meeldis mõelda, et tal ei oleks midagi selle vastu, kui tüdrukust koos temaga pilte tehtaks, kui nad mööda punast vaipa filmi esilinastusele või kuhugi sellisesse kohta lähevad, aga noormees teadis, et on harjunud ettevaatlik olema. Kas kodus olemine tekitanuks romantika vastu automaatse kaitsereaktsiooni?
Poisi eelmine suhe oli lihtne. Misa oli samuti kuulsus ja press hääletas nad kaks aastat kui nad koos olid, aasta parimaks kuulsusepaariks. Misa oli lihtne tüdruk, keda oli lihtne õnnelikuks teha ning keegi ei vaadanud imelikult, kui nad koos esilinastusele läksid, sest neil oli siiski kaks filmi koos.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 5, 2010 18:54:36 GMT 3
Samara sules enda silmad, nautides Ethani lähedust. Nii hea oli temaga lihtsalt koos olla ning mitte millelegi mõelda. Justkui vabadus. Ning Ethan seda oligi. Ta ei mõelnud selle peale enam, mis nende vahel on või mis oleks võinud öelda. Noormees meeldis talle ning mida rohkem Samara sellele mõtles, seda enam imendus tema pähe küsimus: miks mitte proovida?
Tütarlaps tõmbas sõrmedega jooni majakaaslase rinnal, pilk ainiti temal. Talle meeldis see poiss ning seda ei saanud isegi tema salata. Noormees oli kena, heast majast, toreda iseloomuga ning rikas. Paremat partiid polekski saanud osata tahta, kas pole?
Põgus muie näole tikkumas, langetas näitsik taaskord enda pea, surudes enda põse õrnalt vastu poisi kaela, sulgedes samal ajal enda smaragdrohelised silmad.
|
|
