|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 16:31:28 GMT 3
Taaskord oli üks nädal läbi saanud, kuid selle asemel, et minna Gryffindor'i puhketuppa, mis oli reede õhtuti rahvast täis, suundus tütarlaps hoopis Ühise puhketoa poole. Ta kandis endiselt koolivormi, sest ta ei viitsinud seda lihtsalt vahetada. Must poolde säärde voltidega seelik, must triiksärk, mille käised olid küünarnukini ning selle kaelusest paistis pooleldi lõdvaks tõmmatud Gryffindor'i värvides lips. Tüdruku rinnal ilutses Koolivanema märk, mille oleks ta pidanud läikima lööma, sest seal oli liialt palju sõrmejälgi. Tüdruk kandis punase-kuldse triibulisi põlvikuid ning pika säärega ketse, mis kõndimise palju pehmemaks muutusid.
Lükanud kiire käeviipega enda mustad juuksed näo eest seljale, vaatas tüdruk puhketoas ringi. Enda üllatuseks ei olnud seal kedagi. Ilmselt kõik olid oma majade puhketoas ning see tähendas, et Sam oli õigesti teinud, et oli just sellesse puhketuppa läinud. Tütarlaps suundus diivani juurde, mis asus kamina vastas ning potsatas sellel istuma. Ta vaatas mõni hetk, kuidas kaminas tuli põleb ning libistas seejärel enda õlakoti õlalt, avades selle ning võttes sealt välja mustade kaantega paksu märkmiku ning sulepea. Mõelnud veidi, hakkas tütarlaps sinna ühe loo noote kirja panema, mis talle just pähe turgatanud oli.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 30, 2010 16:53:33 GMT 3
Ethan ei olnud Samarat peost saati näinud, kuna ta oli käinud filmivõtetel, kuhu režisöör ta kutsunud oli. Nimelt oli nad filmi ühe stseeni lisanud ning seda pidi nüüd noormees filmima minema. Ehk ta oli ette hoiatamata nädalaks ajaks ära kadunud. Tema isa oli käinud koolis hoiatamas, kuid õpilased ei teadnud siiski midagi.
Nüüd tuli ta tagasi, võtetel kaasas kantav kott õlal, ning ta ei viitsinud kohe üles Gryffindori puhketuppa minna, seega otsustas ta teha vahepeatuse teisel korrusel, nelja maja ühises puhketoas. Ta astus sisse ja hakkas ust kinni panema, olles seljaga toa poole, nägemata, et seal keegi juba oli.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 16:58:18 GMT 3
Samara võpatas, kui kuulis, kuidas uks krigisedes lahti vajus ning mõne hetke pärast üsnagi valjult taas sulges. Ta tõusis koheselt püsti, lastes märkmikul ning sulepeal diivanile vajuda, kui ta end ringi pööras ning tulijale otsa vaatas.
"Ethan," sõnas ta laialt naeratades. Tõsi, nad ei olnud pärast pidu kohtunudki ning pärast seda, mis tema ja noormehe vahel peol juhtunud oli, ei olnud nad põhimõtteliselt suhelnudki. Samara ei teadnud, miks. Ta lootis, et Ethan ei ole üks nendest noormeestest, kes võlub tüdruku ära ning pärast tema allutamist ignoreerib teda või teeskleb hoopiski, et ta ei tunne teda. "Ma ei... Kus sa olnud oled? Sind ei ole tükk aega näha olnud," sõnas ta ärevalt, kiirustades diivanist mööda, kuid kui ta oli noormeheni jõudma, jäi ta seisma.
"Lihtsalt," alustas Sam taaskord, toon mõnevõrra vaiksem. Ta oli endaarust ennist naeruväärselt käitunud. "Tore sind näha.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 30, 2010 17:07:31 GMT 3
Õnneks oli poiss hea näitleja. Tema näole valgus soe naeratus ning ta tervitas neidu tema nimega vastu:"Samara. Tore sind ka näha." Ta aimas, mida tüdruk võis tema kohta arvanud olla ning see ei olnud kindlasti kuulsus, mida näitleja enda külge tahtnud oleks. Seega kui neiu temani jõudis, kallistas Ethan teda soojalt.
Siis kõndis ta rahulikult ühe tugitooli juurde ning istus sinna. Ta oli tegelikult väsinud, võtted olid alati üsna korralik töö ja õhtuks oli ta läbi. Täna hommikul oli ta viimase minuti purki saanud ja Jaapanist kooli tagasi tulnud. "Mul olid võtted. Filmile lisati mõned stseenid ja minu kohalolek oli vajalik," ütles noormees. Selles suhtes oli hea, et Sam teadis, kes ta on, sest nüüd ei pidanud ta vähemalt selles osas valetama.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 17:22:16 GMT 3
Samara tundis end veidi kohmetult ning enne, kui ta oli jõudnud enda käed ümber noormehe panna, oli too temast eemaldunud ning tugitoolini jalutanud. Samara ei teinud sellest aga suuremat numbrit. Miks olekski pidanud? Nad olid Ethaniga kõigest sõbrad ning see, mis oli juhtunud peol, oli toimunud kõigest hetkeajevil. Pealegi olid nad mõlemad totaalselt kapsad olnud.
Samara pööras end ringi ning vaatas noormehe poole, noogutades viimaks. "Muidugi. Arusaadav. Meil kõigil on oma kohustusi, millega peame silmitsi seisma," sõnas ta mõistvalt, liikudes jällegi ümber diivani, võttes sellel istet. Ta pööras enda pilgu oma märkmikule ning sulepeale, mille ta kätte võttis ning sülle asetas, hoides enda käsi kõvade kaante peal.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 30, 2010 17:28:41 GMT 3
Ilmselgelt ei olnud Sam läinud selle õnge, mida noormees temasse niiöelda sisendada püüdnud oli. Ethan oli kartnud, et tüdruk on nüüd kindel, et nad on paar või midagi. Muidugi, Samara oli kena ja armas, kuid millegi pärast ei kujutanud poiss end üheski suhtes ette praegu. Ta toibus sellest, et nad Misaga lahku olid läinud.
"On kõik korras? Sa tundud ... kuidagi pinges olevat," ütles noormees ettevaatlikult. Kuid ta ei saanud ometi mööda vaadata faktist, et tüdruk paistis olevat kuidagi väga kange ja kinnine. Tema toon oli teistsugune, kui tavaliselt Ethaniga rääkides.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 17:36:04 GMT 3
Muidugi oli Samara kange ja pinges. Ta lihtsalt ei teadnud, kuidas ta enam käituma peaks pärast seda, mis peol juhtunud oli. Jah, see olo olnud pidu ning ta ei kavatsenudki poisile midagi selle kohta öelda. Ethan oli küll tore ja meeldis Sam'ile, kuid suhet ta küll i tahtnud. Ta ei olnud Sigatüükas mitte selleks.. Ta oli seal, et omandada haridust ja ta ei kavatsenud mitte millelgil seda mõjutada lasta.
Tüdruk tõstis enda pilgu Ethanile ning raputas pead. "Ma olen lihtsalt väsinud ja ei midagi enamat. Ausalt," ütles ta siiralt. Ühele seitskendikule mõjus väga väsitavalt lõppenud nädal. Kõik need kordamised ning uued teemad. Igal tunnil tuletati talle eksameid meelde. Samara tahtis vahel sealt põgeneda. Ta lihtsalt ei jaksanud. Kuid praegu oli ta lihtsalt veidi mõtlik ning noormees oli sellest valesti aru saanud.
Samara libistas enda märkmiku ning sulepea tagasi kotti ning lükkas selle siis eemale, pöörates enda pilgu kaminatulele, mis heledalt pragises.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 30, 2010 17:41:03 GMT 3
Ethan ei olnud endiselt veendunud, et tüdruk tõtt rääkis, kuid ta ei torkinud ning ütles:"Selge. Noh, siis on meid kaks." Siiski, talle ei meeldinud, et nüüd neil omavahel imelik rääkida oli. Enne oli kõik korras olnud, nad olid head sõbrad olnud ning kui noormehel õnnestus Sam punastama panna, siis ei olnud ta kordagi kahtlustanud, et selle taga midagi erilist on. Ta oli eeldanud, et see on reageering poisi tehtud komplimentidele.
Noormees hoidis oma kotti ikka süles, kuigi see oli raske. Ta oleks pidanud selle maha panema, kuid millegi pärast ei leidnud ta oma kätes jõudu. Ta ei tahtnud liikuda.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 17:51:01 GMT 3
Samara noogutas, vaadates endiselt maha. Viimaks tõstis ta aga enda pilgu Ethanile. Ta pidi temaga siiski tõsiselt rääkima.
"Kuule," alustas Samara, tehes pausi, et enda peas olevad mõtted kuidagi selgeks saada ning sõnadesse panna, "see, mis seal läbul juhtus. See ei ole midagi. See ei tähenda midagi, seega kui sa arvad, et.. noh. Et kui see mind kuidagi mõjutas, siis sa eksid." Ta tegi pausi, silmitsedes enda käsi. Tal oli praegu üsna imelik noormehele otsa vaadata, kui ta sellistel teemadel temaga rääkida üritas.
Ta tõmbas korraks keelega üle enda huulte ning tõstis siiski viimaks enda silmad poisi omadele ning naeratas õrnalt. "Me jääme endiselt sõpradeks. See ei muutu," ütles ta lõpuks peaga takka noogutades. Kõik oli korras ning ta ei kavatsenudki millegi üle muretseda. Mitte millegi üle peale kooli, mid oli hetkel tema jaoks kõige tähtsam. Aega oli muude asjadega.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 30, 2010 17:57:51 GMT 3
Ethan teadis, et see jutt tuleb ja ta ei teinud midagi, et seda edasi lükata. Kuid ta ei vaadanud neiule otsa. Kogu selle aja vältel vaatas ta akna poole, kust enam isegi valgust sisse ei tulnud. Kell oli juba üsna palju.
Kui neiu lõpetanud oli, ei öelnud Ethan endiselt midagi. Ta ei teadnud ise ka mida tunda. Kergendust, et asjad muutunud ei olnud? Aga tegelikult ju olid. Ükskõik kui head maskeraadi nad ka ei korraldaks, see oli juhtunud ning seda ei saanud muuta.
Ta oli enda sõbraga võtete ajal seda asja arutanud. Kui ta rääkis nendest kordadest, kui Sam punastas ja kõike, siis oli tema sõber arvanud, et tüdruk on temast sisse võetud. Ethan ol selle mõtte küll maha laitnud, kuidas kas talle oli see mõte tõesti meeldima hakanud ja nüüd oli ta pettunud?
Kõige hullem oligi see, et ta ei teadnud isegi.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 18:14:39 GMT 3
Tõsi oli see, et Ethan Samarale meeldis, kuid see ei olnud piisav, et temaga kurameerima hakata. Isegi, kui ta oleks temasse meeletult armunud olnud, ei oleks ta seda teinud. Esiteks ei tahtnud Samara, et keegi või miski temda põhimõtteid muudaks, ka kooli osas. Teiseks teadis ta, et ei sobi noormehe staariellu. Nii paljud tüdrukud unistasid olla Ethani tüdruksõber, kuid mitte Samara. Ta oli alati olnud omaette ning nüüd ta ei kujutanud ettegi elu punasel vaibal, koos Ethaniga. See ei oleks talle sobinud. Ning mida oleks press öelnud, kui Ethan oleks semminud Samarasuguse tüdrukuga, kelle stiil oli... selline?
Vaikus. Samarale hakkas see vaikselt närvidele käima. Ilmselt oli Ethan tema jutuga päri või siis teda lihtsalt ei huvitanud see. Koolivanem silmitses mõni hetk prefekti, kuid viimaks kummardas ta laualt "Õhtuprohvetit" võtma, mida ta sirvima asus, ise sellele suuremat tähelepanu pööramata. Teda ei huvitanud see ajaleht karvavõrdki. Ta oleks nii väga tahtnud teada, mida noormees mõtleb. Ta oleks tahtnud, et too oleks midagigi öelnud, kuid ta ei teadnud isegi, mida ta kuulda lootis.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 30, 2010 18:21:11 GMT 3
Ethan ei olnud oma elus kordagi kahe plikaga korraga semminud ja ei kavatsenud seda ka nüüd teha. See käis tema enda loomuse vastu. Kuid kui ta magas kahe tüdrukuga ja kumbki neist temaga tegelikult seotud ei olnud, siis millegi pärast oli see noormehe meelest hullem.
Ta ei olnud küll Samist nii sisse võetud, kuid tüdruk oli kena. Ilus ja hea iseloomuga. Ehk aja jooksul....
Raske õlakott libises kolksuga põrandale, kui Ethan püsti tõusis. Mõne sekundiga oli ta Samara juures ning surus enda huuled tormise kirega neiu omadele.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 18:29:40 GMT 3
Samara ei olnud seda sugugi oodanud. Ta oli uskunud, et nad vaikivad ning tegelevad oma asjadega seni, kuni üks neist tüdineb ning minema kõnnib, öeldes teisele veel viivuks 'näeme hiljem puhketoas' või siis 'tšau'. See oleks olnud nii tüüpiline, kuid seda ei juhtunud. Vähemalt mitte praegu.
Selle asmeel tundis ta noormehe palavaid huuli enda kriiskeid summutamas. Jah, Samara oli paanikas! Mida küll Ethan endast õige mõtles? Ta ei olnud ju enam täis, ega? Ning seda ei olnud ka Samara. Seega oli nüüd nii veider temaga nii olla. Sellisel ajal, sellises kohas.
Ajaleht libises Samara sõrmede vahelt, kukkudes käkerdatuna ning laiali minnes põrandale. Ethan suutis kiirelt Samara ära taltsutada ning mõne hetke pärast vastas ta noormehe suudlusele, ise tundes, kuidas ta pea sellest joovastusest ringi käis. Käed, mis enne tühjas õhus rippunud olid, libisesid aeglaselt noormehe ümber, kui ta enda silmad sules ning enda tähelepanu ainiti prefektile pühendas.
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 30, 2010 18:34:42 GMT 3
Võib-olla tuli see nii lihtsalt selle pärast, et suudlemine polnud kunagi nii eriline asi Ethanile olnud. Filmides ju pidid tegelased pidevalt suudlema ja võtteid kedrati vahel kümme tükki. Ja iga kord pidi näitlejad suutma seda sama kirge ja hetke edasi anda.
Ei, Ethan ei olnud purjus ja ta ei olnud ka ülepea kaela armunud. Tema jaoks meenutas see natukene ühte tegelast, keda ta mänginud oli. Tüdruk oli talle kasulik ja temasse armunud. Piisas vaid, et neiu uskus, et ta hoolib ja plika oli taltsam kui kutsikas.
Ethan isegi ei teadnud, mis kasu Sam talle tooks, kuid sellegipoolest tegi ta seda. Kuid siiski oli see ka talle vägagi nauditav. Muidugi, miks ei oleks pidanud olema.
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 30, 2010 18:43:49 GMT 3
Samara ei saanud eitada, et ta poleks seda nautinud. Noormees oli väga hea suudleja, kuid see ei tundunud endiselt selline nagu oli see olnud siis, kui nad olid mõlemad purjus olnud. Võibolla sellepärast, et tol hetkel Hurtsikus oli tüdruk olnud julgeb. Ta julges nõuda seda, mida ta tahtis, kuid nüüd olid talle tähtsamad moraalieetikad. Kuid keegi ei keelanud tal poisiga pisut lõbutseda. Ta ei pidanud ju temaga magama selleks, et end hästi tunda.
Hoides mõni hetk enda huuli poisi omadel, lükkas ta noormehe endast eemale, vaadates talle küsiva ilmega otsa. "Me ei saa ju siin ometi..." pomises ta, kuid enne, kui ta jõudis enda lauset lõpetada, nihkus ta ise Ethanile lähemale, tõmmates noormehe enda kõrvale istuma, libistades end kaksikratsa talle sülle, lühike kooliseelik jalgu paljastamas. Ta avas enda keelega taaskord noormehe huuled, hoides tema pead õrnalt enda käte vahel.
|
|