Öösel..

[Sebastian Quinton]

Sebastian varjas käega haigutuse ning libistas sõrmedega viivuks läbi enda juuste, astudes seejärel üsnagi aeglase sammuga Astronoomia torni. Ta lükkas ukse enda järelt sama aeglaselt kinni ja kõndis siis otsejoones ühe aknalauani, võttes selle peal istet. Seb toetus kergelt ühe küljega vastu akent ning tõstis jalad sujuva liigutusega aknalauale, sirutades need täiesti sirgeks.

Ta ei viitsinud lihtsalt magama minna, mis sest, et ta unine oli. Homme oleks ju nii kui nii nädalavahetus olnud ja siis saaks kaua magada. Sebastian kavatseb küll vähemalt õhtuni magada.

[Kat Lust]

Ei läinud kaua kui uks taaskord avanes. Seekord oli sisenejaks ei keegi muu, kui prefekt ise. Tütarlaps ei olnud unine. Selline asi nagu uni ja magamine oli tema jaoks nii ära võõrdunud. Viimasel oli ta lihtsalt prefekti kohustuste juures hakanud teistsuguseid asju tegema. Vahel suitsetama, siis puru ninna tõmbama ning jooma. Õppimine jäi küll kõrvaliseks, aga ta sai ennast kuidagi üle pingutatud.

Kui ta lasi pilgul ringi käia, kohkus prefekt alguses, kui ta nägi, et seal on keegi. Silmad harjusid pimedusega ja ta tundis ära Sebastiani. Miski ütles, et ta peaks tundma häbi, kuid seda ei juhtunud. Miks ta olekski pidanud? “Tere,“ lausus ta vaikselt, sulgedes ukse ja astudes siis edasi.

[Sebastian Quinton]

Sebastiani meeled läksid kohe erksamaks ning isegi väsimus tema näolt kadus, kui keegi Astronoomia torni ukse avas ning sisse astus. Ta viis enda uudishimuliku pilgu sinna poole ja märkas tuttavat nägu. Koheselt ilmus tema näole kerge muie. Sebastian lasi enda tumepruunide silmade pilgul hindavalt üle Kat'i libiseda. Neidis oli siiani kena.

"Tere-tere," vastas ta lõbusa muigega, asetades käed kõhule, pilku ikka Kat'l hoides. Too oli ju prefekt.. Ning võib-olla saab Sebastian nüüd pahandada? Aga nagu see asi teda huvitaks..

[Kat Lust]

Kat muigas samuti. Ta oli tegelikult üllatunud, et noormees nii reageeris. Ta ootas mingisugust sõimu tegelikult. Hoor või lits. Isegi lipakas sobis. Kuid tundus, et Sebastianile oli see kõik meelepärane olnud. See andis Kat'ile ainult julgust juurde ja ta astus rahulikult edasi. Ise ta pragama kellegi kallal ei hakka. Keelega laksutades, astus ta aknale lähemale. “Mis sa nii hilja siin teed?“ küsis ta uudistaval toonil, pöörates oma tumepruunid silmad peatselt tagasi Seb'ile, kaamel näol ilutsemas naeratus.

[Sebastian Quinton]

Jah, Sebastian'le oli see kõik vägagi meelepärane olnud ja see polnudki tegelikult tema asi, kellega Kat suudleb või magab. Tüdruk ei olnud tema oma. Veel. Nii et Seb'l polnud selle koha pealt midagi kobiseda. Pealegi oli talle see väike asi Kolmes Luuas vägagi meeldinud. Ta polnudki üsna pikka aega kellegiga grupikat teinud.

Ta jälgis, kuidas Kat lähemale kõnnib, näol ikka kerge ning samas ka veidi kaval muie. "Hmm.. Igavlesin. Aga enam mitte," ütles ta, pead enda selja taga oleva seina vastu toetades.

[Kat Lust]

Neidis peatus aknalaua juures ja toetas käed sellele. Siis suunas ta oma pilgu välja ja seiras pikalt tähti, mis tema tumedatelt silmadelt vastu peegeldasid. Esimest korda ei kandnud ta sügava dekolteega pluusi. Mitte, et ta nüüd tõesti kardaks oma rinnakat partiid näidata kellegile. Pigem peaksid tüdrukud uhked olema selle üle.
Viimaks langetas ta ka pilgu ja vaatas mõni aeg Sebastiani jalgu ja viis siis oma pilgu ka jalgade omaniku näole. “Tõmba koomale,“ lausus ta, kallutades pea küljele. See kõlas küll päris ülbelt, aga ta ei osanud lihtsalt sõnastada seda muudmoodi.

[Sebastian Quinton]

Sebastiani näol valitses terve see aeg põgus muie. Kat'i palumist kuuldes ei liigutanud ta end mitte kuhugi poole, vaid tema muie muutus hoopis kergeks irvituseks. Viivuks libises tema pilk ka neiu näost allapoole, kuid märgates, et seal midagi vaadata ei ole, kortsutas ta kergelt enda kulme ning viis pilgu siis tagasi Kat'i näole, jäädes seda pikemaks ajaks silmitsema. Seb ei olnud mingi väga suur naistemees, kuid alati, kui tal võimalus oli, kasutas ta seda ära. Ja pealegi, kellele meestest ei meeldiks vaadata naiste dekolteest allapoole? "Um.. Parem mitte," vastas ta väikese viivitusega, muiates seejuures kavalalt. Loomulikult saaks ta ennast ja enda jalgu koomale tõmmata, aga talle meeldisid lihtsalt sellised olukorrad ning muidugi meeldis talle neiut kiusata, nagu kõiki teisi tüdrukuid.

[Kat Lust]

Kat jälgis Sebastiani silmi ja irvitas lõbusalt, nähes, kuhupoole nooruk vaatab. Oh neid mehi küll. Ainult Sellest nad mõtlevadki ilmselt. Kuid see ei üllatanud teda. Mitte enam. Ent kuuldes vastust, ta vaid ohkas ning ronis aknalauale ja sättis ennast kaksi-raksi noormehe sülle istuma, vaadates talle väljakutsuvalt otsa. Mida ta nüüd teha kavatses? Ta isegi ei üllatuks, kui hufflepufflane lükkaks ta enda jalgade pealt maha.

[Sebastian Quinton]

Sebastian oligi arvanud, et Kat tema sülle istus ning seepärast see ei üllatanudki teda. Küllap ta lihtsalt juba teadis midagi neiu iseloomust, kuigi nad on vaid kolm korda kohtunud. Aga ühe kohtumisega saab ju üsna palju endast rääkida ning samas ka enda vestluskaaslasest midagi teada saada.

Ta kergitas lõbusalt ning küsivalt enda kulme, kui Kat'i väljakutsuvat ilmet nägi. "Mis on?" küsis ta uudishimulikult, lubades enda näole ühe kavala muige. Seb asetas käed ümber neidise piha ja kohendas teda veidi enda süles, jättes peale seda tegevust ikka käed ümber Kat'i.

[Kat Lust]

Prefekt ei üllatunud tegelikult üldse, kui ta nüüd lähemale tõmmati ning samuti ka käed tema peenele pihale jäeti. Tütarlaps lükkas oma süsimustad juuksed üle õla, kallutades pea veidi küljele. “Sulle meeldib, kui keegi sul süles istub?“ uuris ta sarkastilisel toonil. Kuid siiski ei lahkunud ta noormehe jalgade pealt. Ta sättis ennast pisut mugavamalt istuma, endal muie endiselt näol püsimas.

[Sebastian Quinton]

Sebastian torutas korraks mõtlikult huuli, noogutades seejärel napilt. "Muidugi oleneb, kes," lisas ta hetke pärast muigega, silitades ühe sõrmega õrnalt Kat'i selga. Neiu ei pruukinud seda üldsegi tunda, kuid Seb'i ei huvitanud see eriti. Ta vaatas vaid kavalalt muiates näitsiku tumedaid silmi, enda pead samas ka kivikõva seina vastu toetades. See ei olnud küll eriti mugav, kuid Seb oli nii väsinud, et ei viitsinud isegi enda pead üleval hoida. Kuid Kat'i lähedalolek mõjus talle veidi karastavalt.

[Kat Lust]

Neidis ei öelnud enam midagi. Ta ei hakanudki pakkuma, et Sebastianile meeldiks, kui poisid tal süles passiksid. Viimaks tõstis ta oma käe ning libistas sellega rahulikult üle nooruki juuste. “Sa peaksid tutvuma kammiga,“ tähendas ta rahulikul toonil, sasides neid seejärel.

[Sebastian Quinton]

Peale poiste poleks Sebastian'le veel ka meeldinud, kui tema süles istuks näiteks tüdruk, kes talle ei meeldi. Ta muigas Kat'i kommentaari peale kergelt ning kui ta neiu sõrmi enda juustes tundis, muutus see muie laiaks naeratuseks. Iga tüdruk ei sasi nii tema juukseid. "Hiljaks jäid. Ma olen sellega juba tutvunud. Igav ja mõttetu asi. Lühikestele juustele piisab ainult sõrmedega neist läbi tõmmata," teatas ta, näol kõiketeadja ilme. Kuid see oli vaid näitlemine.

[Kat Lust]

Prefekt kehitas õlgu. Kamm oli küll üks neist asjadest, mida tema kannaks kaasas, kuid leebelt öeldes olid tema juuksed sõnakuulelikud. “Oh sind üleannetut poissi!“ muigas ta vaikselt, sasides endiselt tema juukseid. Nii pehmed ja kohevad, kui nad olid. See meeldis talle. Vähemalt keegi noormeestest, kes hooldas natukenegi enda välimust.

[Sebastian Quinton]

"Poiss? Ma olen juba.. päris täiskasvanu. Kaheksateist. Aga sind ma võin küll veel tüdrukuks nimetada," sõnas Sebastian vastuseks. Ta tundis siiani Kat'i käsi enda juustes ja see ajas teda vaid rohkem muigama. Kas neidisele tõesti meeldisid siis need nii väga? "Ma ei usu, et sa täiskasvanu oled. Ja ma ei küsi sinu vanust ka, sest see on ebaviisakas," täiendas ta enda lühikest juttu mõne sekundi pärast. Tõsi, Kat ei näinud lihtsalt veel nii vana välja, et teda täiskasvanuks tembeldada.