ESIMENE TUND!

[Professor Snape]

See oli reedene õhtupoolik. Kell hakkas juba neli saama ning Sigatüüka õpilastel pidi olema kaks Nõiajookide tundi professor Snapega.

Vangikoopad olid külmad ning rõsked nagu alati. Laest tilkus veidi niiskuse tõttu vett kivist põrandale, seintel põlesid küünlad ning õlilambid, jättes endast seintele jubedad ning piklikud varjud. Nõiajookide klass oli aga eriti külm. Miinuskraadid. Ning professor Snape ei olnud midagi teinud selleks, et seal soojem oleks. Tema ei kurtnud. Talle tegelikult meeldiski see, et seal on jahe.

Severust ennast ei olnud klassis. Tal oli vaja jageleda ühe Slytherini poisiga, kes oli ühe Gryffindori tüdrukule kausitäie searopsi pähe kallanud. Oi, kuidas Snape vihkas neid tatikaid. Sõnakuulmatud ning kasvatamatud...

Tunni alguseni oli jäänud veel ainult viis minutit.[/color]

[Ferdinand la Coiré]

Libistanud kätega kiirelt üle enda pruunide juuste, ohkas noormees sügavalt ning sammus klassi. Ta oli üks paljudest, kellele ei meeldinud Nõiajookide tunnid. Professor Snape tekitas temas alati kõhedust. Nähes, et kedagi teist ei olegi, kehitas noormees endamisi õlgu ning võttis istet uksepoolse rea viimases pingis. Asjad välja võetud, jäi hufflepufflane mõtlikult tunni algust ootama.

[Alice Halen]

Kerge naeratus näol, jalutas Alice vangikoobastesse. Ta teadis, et vangikoobastes on alati külm, seega oli ta enda koolivormi peale veel paksema pika Slytherini embleemiga rüü pannud. Pikad pruunid juuksed õlgadel lainetemas, vaatas tütarlaps klassis ringi ning muigas endamisi, nähes ainult Hufflepuffi koolivanemat ning temagi oli istunud viimasesse pinki.

Endamisi pead vangutanud, jalutas tütarlaps keskmise rea keskmise pingi juurde. Ta võttis pingil istet ning võtnud kotist asjad välja, asetas ta need lauanurgale. Koti aga asetas ta enda laua juurde maha lootes, et mõni gryffindorlane selle otsa koperdab. Professor Snape laual olevaid asju silmitsedes jäi Alice´gi tunni algust ootama.[/color]

[Jyrki Bradley Sulonen]

Jyrki sammus tasaste tümpsatuste ja vaikse kõlina saatel vangikoobastes, suunaks nõiajookide klass. Tümpsatusi tekitasid nooruki rasked tanksaapad ja kõlinat ketid tema musta värvi teksade küljes. Noorukil oli seljas ka valge triiksärk ja lõdvalt oli kaela ümber ka Hufflepuffi värvides lips. Peal oli tal musta värvi jakk, millele oli õmmeldud Hufflepuffi embleem.

Jyrki sisenes klassi ning vaatas ringi. Talle meeldis see klass selle poolest, et see oli hämar ja vahel nautis ta ka seda külma, kuna tihti oli mujal kooli peal just palav.
Noormees tervitas koolivanemaid viisaka noogutusega ja võttis istet uksepoolse rea kolmandas pingis. Ta võttis oma asjad lauale ja jäi klassi ringi vaatama, lootes samas, et keegi ka ta kõrvale istub.

[Samara Soul]

See oli üks vähestest tundidest, mida Samara tõepoolest ootas! Tal oli juba ammusest saati väike crush professor Snape vastu olnud. Ta oli tüdruku jaoks lihtsalt nii... omapärane. Ta suutis näitsiku arust end kuulama panna just nagu Hitler seda omal ajal tegi. Ning nüüd oli see tund käes.

Tütarlaps kandis musta värvi lõhkiseid teksaseid, mille puusadel kõlisesid ketid ning viltuselt rippus ogadega rihm. Jalas kandis Samara enda alpe ning musta triiksärgi kaelusest paistis Gryffindori värvides lips. Pikad ronkmustad juuksed olid lahtiselt tema õlgadel ning must raske nahast õlakott rippus üle tema õla.

Jõudnud klassi, vaatas Sam kiire pilguga ruumis ringi. Ta noogutas õrna peanoogutusega tervituseks Ferdinandile ning suundus seejärel Jyrki laua suunas. "Hei," sõnas Samara reipalt, silmitsedes pika pilguga noormeest. Jyrki oli poiss, keda võis Samara enda sõbraks pidada. Ta lihtsalt uskus, et neil on, millest rääkida. "Ma loodan, et võin istuda." Koolivanem noogutas hufflepufflase kõrval olevale vabale kohale. Viimases pingis ei tahtnud ta istuda, sest ta soovis kangesti Snapet piiluda, kuid liiga ees ta ka istuda ei tahtnud, sest ei soovinud jätta endast pugevat muljet.

[Jonne Aaron]

Heledad juuksed õlgadel lehvimas, sisenes Jonne klassi. Ta tervitas Slytherini majavanemat, vaatas korraks teisi pikema pilguga, sest nad olid Hurtsiku peol, ning suundus seejärel keskmise rea viimasesse pinki. Asjad välja võetud, jäi noormees tunni algust ootama.

[Jyrki Bradley Sulonen]

Jyrki oli üsna mõtteisse vajunud, aga ta ka ei ehmatanud kui teda kõnetati. Noormees vaatas Samara poole ja naeratas. "Päivää!" ütles ta tervituseks, "Ega mina sind igatahes ei keela."
Ta vaatas klassis korra ringi, kuna polnud varem Snape'i märganud ja oli võimalik, et ta oli mõteisse vajunult mehest mööda vaadanud, aga tundus, et teda tõesti ei olnud ruumis. Vahepeal noogutas ta tervituseks ka noormehele, kes tema mäletamist mööda oli Jonne. Bradley muigas kergelt ja viis pilgu tagasi Samarale.

[Samara Soul]

Samara muigas endamisi. Soome keel kõlas ikka nii kuradi hästi!
Tütarlaps lasi kotil kolksatusega põrandale kukkuda ning ta ristas enda sõrmed, vaadates noormehe poole. "Tänan sind," sõnas ta kiirelt. "Eee, kuidas sul läheb siis?" päris gryffindorlane ningb kummardus taaskord enda koti järgi. Ta võttis sealt välja sulepea ning pärkamendirullid ning asetas need lauanurgale. Lükanud koti tagasi kinni ning enda jalgade juurde pingi alla, libistas ta enda käed tagasi lauale ning vaatas enda smaragdroheliste silmadega Bradley poole.

[Jyrki Bradley Sulonen]

Jyrki jaoks oli Soome keel täiesti tavaline. Ta oli sellest ümbritsetuna üles kasvanud ja kodumaal olles ta ju rääkiski koguaeg seda.
Noormees kehitas küsimuse peale kergelt õlgu. "Nii ja naa. Suht hästi, kuigi alati võiks ju ka paremini minna," vastas ta natuke mõtlikult. "Aga, kuidas sul endal?" küsis ta vastu.
Nooruki pilk rändas natuke jälle klassis ringi. Aastatega polnud siin eriti midagi muutunud. See ruum oli endiselt külm, rõske, hämar ja mõndadele võibolla, et ka kõhe. Jyrki arust polnud see kunagi kõhe olnud.. See oli lihtsalt teistest koolimaja ruumidest erinev. Ta viis oma pilgu taas Samara rohelistesse silmadesse.

[Samara Soul]

Samara muigas, kuid kui ta kuulis poisi küsimust, ohkas ta raskelt. Ta ei teadnud ju, mida vastata. Viimasel ajal oli päris palju juhtunud ning ta oli segaduses. Kuid samas ei saanud ta kurta. Miski ei olnud ju katastroofiliselt halvasti, kui mainimata jätta õppekoormus, mis talle antud oli. Ilmselt ka Jyrkile, sest nad mõlemad õppisid ju viimastes klassides. Mis küll pärast kooli lõppu saab?

"Ma ei tea," hakkas ta viimaks rääkima. "Üsna talutavalt vist. Õppida jäetakse küll palju. Vean kihla, et Snape väänab jälle meile koduseks tööks mingi ülipika essee." Ta väristas õlgu. Snape oli küll väga hea professor, kuid samas kohati liiga nõudlik.

[Charlotte Lilou Giustino]

Charlotte judistas õlgu, kui ta klassi sisenes. Ta ei julgenud ringi vaadata,sest varasematest aastates ta teadis, et seinte peal on alati midagi jubedat. Näiteks purgid surnud limuskitega. Neiu hammustas keelde, et mitte kõva häälega oma vastikust väljendada. Seevastu võttis ta kontsaklõbinal sisse koha suhteliselt taga,sest viimased read olid juba võetud.
Ta ei näinud vaeva kellegi tervitamisega, vaid tõmbas selga heleroosa sooja kardigani, kuid nii et perfektimärk ja maja embleem nähtavale jäeksid. Tema majavanem ei keela ju tal natuke riietuse reegleid väänata, ega ju? Charlotte sättis end nii hästi sisse, kui seal rõskes ja vastikus nii-öelda klassiruumis võimalik oli. Ta vihkas seda tundi. Liiga palju limaseid ja rõvedaid asju oli vaja kasutada, kuid samas, õpetaja oli üks normaalsemaid.

[Jyrki Bradley Sulonen]

Jyrki muigas mõrudalt. Tal oli koolist juba täiesti siiber lihtsalt. "Kool võiks juba läbi olla. See on üks põhjus, miks mulle Snape ei meeldi ja siis see ülipikk essee on veel mingil täiesti X teemal," lausus ta ning ohkas.
Tõesti ta tahtis, et kool oleks juba läbi saanud. No, kes huvitav ei tahtnud seda? Noormees ei teadnud küll, mida ta pärast kooli teha kavatseba, aga kindlasti kavatses ta muusikaga jätkata, kuna see oli tõesti asi, mida ta armastas.

[Samara Soul]

Sam turtsatas. Jyrki ei olnud ainus, kes lootis, et kooli lõpp kiiremini lähemale tuleb. Paljud tema sõbrad ootasid seda, kuid kahjuks olid paljud tema sõbrad temast aasta nooremad ning käisid kuuendas klassis, mis tähendas seda, et nende ja Samara teed oleks lahku läinud ning seda koolivanem ei soovinud. Ta ei oleks suutnud üksi hakkama saada.

"Kui ta tõesti meile mingi essee jälle jätab, võin ma sind selles osas aidata," sõnas Samara viimaks noogutades. Nõiajoogid olid üks ainsamaid aineid, milles Samara tõesti väga hea oli.

[Jyrki Bradley Sulonen]

Jyrki muigas lõbusalt. "Kui ma omadega väga täbaras olukorras olen siis eks ma otsin su üles. Muidu algul püüaks ise midagi kokku mässata," lausus noormees.
"Kuidas sulle muidu üldse see tund meeldib?" küsis ta.

ot. Fantaasia oli (taaskord) fag ja läks teisele poole linna Aleksandri pubisse jooma.. Ilma minuta -.-

[Lyra Azra Beckley]

Enda arust liialt venitades astus ka Lyra lõpuks nõjajookide klassi uksest sisse. Tüdrukul ei olnud kordagi plaanis hiljaks jääda, aga miks istuda siin külmas vangikoopas nii kaua, et sõrmed ja varbad siniseks muutuvad? Lyra oli endale villase talve rüü peale võtnud, lisaks enda põlvikutele, Rave kapsunile ja pikkade varrukatega särgile. Terve oma elu oli ta elanud lõunapool ja vangikoopad olid kuradi külmad.

Muigega avastas Lyra, et tema on viimane koolivanem, kes klassi tuli. Ta ei teadnud, mis järjekorras teised olid tulnud, aga Huffide, Gryffide ja Slythide omad istusid juba oma kohtadel. Ja veel suurema üllatusega ei näinud ta klassis mitte ühtegi Ravet. Merde, nad parem ronigu kohale. Ma ei saa üksi hakkama ju! paanitses Lyra, kuigi teadis, et tegelikult saab. Tal oli lihtsalt vaja kedagi, kellega koos oleks saanud õpetajat kiruda, kui vaja ja üks Rave oleks selle jaoks ära kulunud küll.

Ettevaatlikult ringi vaadates nägi Lyra, et Huffide koolivanem istub seal, kus tema on istunud esimesest klassist saadik. Tahtmata oma traditsioone murda, tõmbas Lyra endale rüü tihedalt ümber ja liikus Ferdinandi poole. "Ma loodan, et sul selle vastu midagi ei ole, et ma sinuga samas lauas istun, sest ma olen siin istunud juba kuus aastat," ütles tüdruk kotti pingi kõrvale maha pannes. Vastust ootamata istus ta toolile ja tõmbas põlved lõua alla, et maksimaalselt rüüsoojust ära kasutada.