Vaba tund.

[Balthasar Kipling]

Balthasar kuulas mida tütarlaps rääkis ja vastas siis tema küsimusele:
"Sündisin Saksamaal, Baieris. Ilus koht. Loodus on võrratu. Mäed ja muu selline." Noormees vaatas unistavalt kaugustesse ja lisas siis: "Aga muidu olen inglane. Ema ja isa on mõlemad Inglismaal sündinud." Nüüd pööras ta pilgu taas Natascha poole.
"Aga sina, kust sa pärit oled?" Ta vaatas kuidas neiu lehti keerutas ja küsis siis kelmikalt: "Ja kellelt on pärit su ilusad silmad?" Noormees muheles.

[Natascha B. Schoubbre]

"Silmad? Silmad on isa omad, kindlalt," vastas Natascha naeratades ning liigutas ennast veidike, kui selg ning istmik ühes ja samas asendis istumisest veidike kangeks muutuma hakkasid, asetades seejärel ka jalad risti. "Mu isa on inglane, ise olen ka eluaeg Londonis elanud, kuigi mõned suved on ka ema poolsete vanavanemate juures mööda läinud.. Venemaal," rääkis Britt, pidades seejärel väikse pausi, enne kui lõbusalt jätkas: "Lühidalt, olen kahe rassi segu. Ema on venelannast näitlejanna ja mugu, isa on põline inglise puhastverd võlurist härrasmees."

[Balthasar Kipling]

Ka Balthasar liigutas end veidi, sest ta oli ühe puu juure peal istunud ja see ei olnud üldse mugav olnud. Kogemata - kuid kas ikka tõesti kogemata - läks ta Nataschale lähemale, nõnda, et ta sõrmeotsad puutusid hetkeks neiu säärt. Noormees tundis end natuke piinlikult, sest ta kartis, et tütarlaps võib temast halvasti arvama hakata, seetõttu ütles ta:
"Ah, mis me neist vanemaist räägime. Räägi midagi endast. Midagi põnevat mis sinuga juhtunud on."

[Natascha B. Schoubbre]

Natascha ei teinud sellest hetkelisest kokkupuutest mingit numbrit, uskudes, et see oli täiesti kogemata ning ilma mingi tagamõtteta olnud, kuid samas ei saanud ka tüdruk tähelepanemata jätta seda hetkelist külma-sooja värinatele sarnanevat tunnet, mis teda selleks viivuks ootamatult valdas. "Mmm.. kõige põnevamad asjad, mis minuga on juhtunud, on toimunud mu unenägudes," tunnistas tütarlaps naeratades, kuid jätkas praktiliselt kohe, "Aga tegelikkuses.. eksisin ma kunagi Moskvas ära ning sattusin mingi vana selgeltnägija juurde, kes mulle mu tulevikku rääkima kukkus.." Natie peatus, kuid raputas siis kergelt pead ning manas näole tagasi naeratuse, mis sealt hetkeks kadunud oli. "Ja ma olen kohutav laulja. Lihtsalt fakt."

[Balthasar Kipling]

Balthasar muigas sellepeale kui tütarlaps sõnas, et temaga põnevaimad juhtunud asjad on juhtunud unenägudes.
"Sama siin," lisas ta, nägu irvele tõmbumas. Ta vaatas kuidas tüdruk edasi joonistas ja lisas siis:
"Ega ühele inimesele ei ole ka loomulikult kõike antud. Sulle on antud joonistamisanne, muideks seda on sulle sitaks antud." Noormees viipas Natascha pildi poole. "Ja ka ohtralt kenat välimust." Noormees välgutas enda kulme.

[Natascha B. Schoubbre]

Natascha huuled kaardusid kergelt, kui ta pead veidi viltu kallutas ning pliiatsit sõrmede vahel keerutas. See oli ilmselgelt kompliment olnud. "Ma tänaaan," venitas tütarlaps armsal häälel, säravalt naeratades, lastes seejärel pliiatsil enda sülle kukkuda, sõrmi veidi rusikasse surudes ning välja sirutades, neid nõnda sedasi veidi lõdvestades.