|
Õhtul
Mar 29, 2010 16:30:43 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Mar 29, 2010 16:30:43 GMT 3
Charlotte astus aeglaselt koolimajast välja ning naeratas säravalt. Ta armastas värsket õhku ning üleüldse väljas olemist. Otsustanud, et jalutab veidi niisama ringi, võttis ta suuna kasvuhoonete poole. Seal liikus üldjuhul vähe rahvast ning see oli hea koht, kus veidi üksi olla. Jõudnud nüüd ühe suure kasvuhooneni, sammus ta seal asuva pingini ning võttis siis istet. Õues ei olnud veel pime, kuid vaikselt hakkas hämarduma. Seljas oli Charlottel mustad teksad ning must jakk, mille taskus oli igaks-juhuks ka prefektimärk. Toetand enda selja nüüd vastu kasvuhoonet, sulges ta silmad ning lihtsalt oli ja nautis.
|
|
|
Õhtul
Apr 4, 2010 13:51:21 GMT 3
Post by Alex Mason on Apr 4, 2010 13:51:21 GMT 3
Alex surus roosa salgu klambriga juustesse ja astus välja. Ta kandis salku alati juustes, sest see oli kohati nagu õnnetooja. Tema tankssaabaste ketid kõlisesid vaikuses, kui ta rahuliku sammuga kasvuhoonete poole jalutas. Pealtvaatajale jättis ta kindlasti veidra mulje: erkroosa salk juustes, mustad tanksaapad, särav naeratus ja kooliseelik, millele oli kinnitatud Ravenclaw' embleem. Aga teda eriti ei huvitanud.
Jõudnud kuskile üsna keskele kasvuhoonesse, silmas ta eemal tuttavat tüdrukut. Neiu polnud tollega küll tutvunud, kuid nii palju Alex teadis, et ta on Al'i maja perfekt. Lõbusa naeratusega maandus ta tütarlapse kõrvale istuma ja vaatas talle otsa, lausudes: "Hei. Mina olen Alex ja sina oled Ravenclaw' prefekt, aga ma ei tea su nime." Al muigas ja silmitses taevast. Värskes õhus oli ikka kohutavalt tore olla.
|
|
|
Õhtul
Apr 5, 2010 16:08:53 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Apr 5, 2010 16:08:53 GMT 3
Kuulnud kellegi lähenemist, avas Charlotte enda silmad ning märkas ühte oma majakaaslast. Kergelt naeratanud ootas ta, kuni neidis temani jõudis. Kuulnud nüüd majakaaslase - Alexi - juttu, muigas prefekt. "Hei, Charlotte olen ning prefekti koha pealt on sul õigus," tutvustas siis neidis ennast tüdrukule, näol endiselt naeratus. "Mis sind õhtul siia välja ka tõi?" Uuris sis prefekt majakaaslaselt.
|
|
|
Õhtul
Apr 5, 2010 16:42:17 GMT 3
Post by Charlie Snicket on Apr 5, 2010 16:42:17 GMT 3
Charlie mõteis oli viimasel ajal koha võtnud tema enda maja prefekt kuigi noormehel polnud õrna aimu miks. Tüdrukul oli kindlasti midagi targemat teha kui jõlkuda ringi surematuga. Kuigi tüdruk ise oli peaaegu samasugune. Noormees oli veidike uurimistööd teinud ning nüüd teadis ta kindlalt, kes on too tüdruk. Veider oli aga see, et nad oleks pidanud üksteist vihkama või vähemalt mitte sallima kuid Snic' tundis omapärast kiindumist tüdruku vastu.
Ta läks jalutama ning märkas esiteks tundmatut tüdrukut ning seejärel Charlottet. Kui hundist räägid... Ta oli kahevahel, kas minna ja teha jutu mõlema tüdrukuga või jätta nad kahekesti vestlema. Viimaks andis noormees alla ning suundus tüdrukute poole. "Hei Charlotte! Ja tere sullegi..." lausus noormees, suutmata tüdrukule nime välja mõelda kuigi ta teadis, et ta on näinud tüdrukut. Kuskil.
|
|
|
Õhtul
Apr 5, 2010 17:11:04 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Apr 5, 2010 17:11:04 GMT 3
Jõudnud küsimuse esitada, silmitses ta Charliet ning neidise näole ilmus särav naeratus. "Hei," lausus neidis, kui siis noormeest silmitses. "Teed niisama õhtust jalutuskäiku?" uuris Charlotte, kui siis naeratusega kaasprefekti silmitses. Märganud, et Charlie jäi majakaaslase nimega kimpu, ilmus neidise näole lõbus muie. Otsustanud, et laseb tüdrukul end ise tutvustada, hoidis ta enda pilku Charliel, viies siiski aegajalt ka pilgu Alexile.
|
|
|
Õhtul
Apr 6, 2010 19:27:20 GMT 3
Post by Charlie Snicket on Apr 6, 2010 19:27:20 GMT 3
"Võib ka nii öelda," lausus noormees naeratades ning naeratas häbelikult teisele tüdrukule, kes endiselt ei olnud ühtegi sõna sekka öelnud. Võib-olla ta kardab noormeest? Nõndaks otsustas noormees esitada mõlemale tüdrukule küsimuse korraga: "Kas ma segasin teid ning ehk peaksin ära minema?" Kohe kindlasti ei tahtnud ta sega tüdrukuid, arvestades seda, et olenemata oma vanusest, ei suutnud noormees tihti mõista kõike seda millest tüdrukud rääkisid - ja kui palju nad rääkisid!.
|
|
|
Õhtul
Apr 6, 2010 19:34:58 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Apr 6, 2010 19:34:58 GMT 3
Charlotte kuulas noormeest ning naeratas kergelt. Kuulnud aga küsimust, silmitses ta üllatunult Charliet. Millest ta küll seda järeldas? Võimalik, et neidis praegu oma arvamusega eksis, kuid ta arvas, et Alexil poleks päris kindlasti teise prefekti seltskonna vastu. Mananud nüüd näole kerge muige, raputas ta pead. "Sa ei pea ära minema," lausus tütarlaps, kui siis enda kaasprefekti silmitses. Kerge naeratusega tõmbas ta Charlie enda kõrvale istuma nii, et nüüd jäi Charlotte Alexi ja Charlie vahele. Juhul, kui Alexil olekski midagi Charlie vastu, siis ei tohiks noormehe seltskond teda nii väga häirida.
|
|
|
Õhtul
Apr 7, 2010 19:45:48 GMT 3
Post by Charlie Snicket on Apr 7, 2010 19:45:48 GMT 3
Noormehel oli tunne justnagu oleks ta veidi särtsu saanud kui tundis kuidas tüdruk ta enda kõrvale istuma tõmbas. See oli ühest küljest küll meelitav kuid teisest küljest ei olnud noormees endiselt kindel mida arvata. Iseendast ning samamoodi ka tüdrukust. "Nii, et ei olnudki teil päevakorras maailma päästmine, millest minul mingit teadmisi olla ei tohi?" küsis ta naerdes tüdrukutelt, kuigi oli tunne, et too teine tüdruk pelgas vist noormeest, sest tema ei rääkinud küll mitte üht sõna.
|
|
|
Õhtul
Apr 14, 2010 22:07:52 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Apr 14, 2010 22:07:52 GMT 3
Kuulnud nüüd Charliet, puhkes neidis tahest-tahtmata naerma. "Ning mida minu kallis kaasprefekt arvab, et missugune asi siis seda maailma ähvardab nii, et kaks algelist ning täiesti tavalist nõida peaksid suutma maailma sellest suurest hädaohust päästa?" küsis Charlotte lõbusa muigega. "Ning kui tõesti maailma kunagi mingi ülisuur hädaoht ohustab, siis ma luban, et sa oled esimene, kellele ma sellest teada annan," lausus prefekt kerge muigega.
|
|
|
Õhtul
Apr 15, 2010 13:47:57 GMT 3
Post by Charlie Snicket on Apr 15, 2010 13:47:57 GMT 3
Charlie naeris kui tüdruk tema mõte sellisesse lausesse pani. Noormees pidi tunnistama, et tüdruk oli suurepärane koomik ning temaga naermine tundus kuidagi nii-nii loomulik. Kuigi tegelikult oleksid nad pidanud üksteist vihkama. Sest üks oli vampiiri ja teine libahunt. Nad olid loodud üksteisel silmapeal hoidmiseks, vähemalt nii uskus Charlie. "Ma jään ootama," lausus ta naerdes tüdruku lubadust kuuldes, et ta on esimene, kes teada saab.
|
|
|
Õhtul
Apr 15, 2010 16:34:40 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Apr 15, 2010 16:34:40 GMT 3
Kuulnud Charlie vastust turtsatas Charlotte lõbusalt. "Mina mitte. Ma loodan, et seda imelist maailma ei ähvarda miski veel nii pea," lausus neidis ning naeratas kergelt. "See on selleks liiga imeline," lisas prefekt siis veel, kui viis pilgu taevasse, kus hakkasid esimesed tähed särama.
|
|
|
Õhtul
Apr 16, 2010 19:52:56 GMT 3
Post by Charlie Snicket on Apr 16, 2010 19:52:56 GMT 3
"Preili positiivsus?" küsis ta neiult veidi õrritava hääletooniga, teades, et tüdruk saab naljast aru, mitte ei solvu koheselt, nagu see on kombeks mõnedel teistel tütarlastel. Tema jaoks ei olnud maailm nii väga imeline kuigi eks ta ise oli selles ka veidi süüdi, oli ta juba nii kaua elanud, et millegi väga uudse ja imelise leidmine kipus üldiselt päris keeruline olema...
|
|
|
Õhtul
Apr 16, 2010 21:44:43 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Apr 16, 2010 21:44:43 GMT 3
Kuulnud noormeest, Charlotte naeris ning müksas noormeest lõbusalt. "No võib ka nii öelda, kuid samas tuleb osata kõiges ka midagi positiivset leida. Masenduses inimesed ajavad mind hulluks," lausus neidis ning muigas kergelt. "Ma arvan, et inimesed võtavad kõike liialt enesest mõistetavalt ning nad unustavad lihtsate asjade võlu," rääkis Charlotte oma mõtted avameelset välja. "Ning sina oled siis negatiivne inimene?" Uuris neidis, kui Charliet silmitses. Muidugi ta teadis, et Charlie pole inimene, kuid majakaaslase juuresolekul ei hakanud ta mainima, et Charlie libahunt on. See polnud tema enese saladus, mida ta reeta võiks.
|
|
|
Õhtul
Apr 17, 2010 20:38:53 GMT 3
Post by Charlie Snicket on Apr 17, 2010 20:38:53 GMT 3
Charlie naeratas ning sulges silmad. Tüdruk rääkis nii lihtsalt ja arusaadavalt. "Ma usun, et sul on õigus," alustas noormees vastamist talle esitatud küsimusele "kuid kahjuks olen mina siiski see inimene, kes näeb asju veidike negatiivsema külje pealt. Selles mõttes, et muidugi tuleb pisiasju märgata ja ma üritan. Aga samas, elu ja maailm on läinud nii võrd keeruliseks, et mõnikord on tunne, et tahaks karjuda: "peatage maailm, ma tahan maha minna." Seega ma imestan lausa, et sa suudad siin külmas ja kramplikus maailmas nõnda positiivne olla." Selle pikka kõne lõpetanud, naeratas noormees, tundes, et too teine tüdruk on nende vestlusest täiesti välja jäänud. Kuid see kipus nõnda alati olema kui kaks rave prefekti kohtusid...
|
|
|
Õhtul
Apr 17, 2010 23:43:34 GMT 3
Post by Charlotte Eyre on Apr 17, 2010 23:43:34 GMT 3
Charlotte kuulas kaasprefekti ning hammustas õrnalt huulde. "See maailm pole alati nii külm ja kramplik nii, et pole just eriti raske positiivne olla," lausus neidis ning naeratas kergelt. "Kuid samas ma mõistan sind osaliselt. Vahepeal on tõesti tunduvalt kergem näha kõike negatiivset kui positiivset. Ja elu ning maailm ongi keeruline ning kohati on mul selle üle hea meel. Oleks nõme, kui kõik elus oleks nii lihtne, kuna siis ei oskaks keegi piisavalt hästi väärtustada asju, mis tal olemas on ning võtaks kõike liiga enesest mõistetavalt. Kui inimesel on olnud elus raske, siis seda kergem on tal märgata lihtsate asjade võlu ning mõista nende väärtust," rääkis neidis mõtlikult, kui kaasprefekti silmitses.
|
|