|
|
Post by Lilith Salander on Mar 27, 2010 21:39:09 GMT 3
Enamus õpilasi alles magas, isegi proua Pince haigutas veel, raamatuid ümber tõstes. Enamus raamatuid siiski hõljus ise riiulite vahel oma kohtadele. Raamatukogus olid vaid üksikud Raved, kes tundusid lausa neelavat raamatuid nii hommikusöögi alla, kui ka peale.
Koolirüü juba enam-vähem korralikult selga aetud, kammiga paar korda juustest läbi tõmmatud jättis Lilith raamatukokku sisenedes isegi peaaegu viisaka õpilase mulje. Ta oli öö jälle raamatut lugedes veetnud ja nüüd ei olnud enam midagi ta öökapil teda ootamas.
Ta vaatas korraks ringi, justkui otsides kindlat riiulit, kuid sukeldus siis riiulite vahele. Käega üle raamatu selgade tõmmates, lausus ta omaette huvitavamate raamatute pealkirju.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Mar 28, 2010 3:01:14 GMT 3
And if I had something to say to, I'd whisper it softly. Kiss you on your rosy lips and never let you off me. Shiver on your roof and see your face lit by starlight, hold you through the night and watch that Colorado sunrise. Üldiselt ei olnud Lyra eriline hommikuinimene, aga eelmisel õhtul oli ta oma koolitööga nii vara valmis saanud ja varem magama läinud, et hommikul kadus uni kiiremini ära. Kergete sammudega astus ta ainsa koha poole, mida ta teadis sel hetkel olevat vaikse, kuid siiski elus - raamatukogu.
Lyra nautis raamatukogu, sest ta nautis raamatuid. Ta mäletas ühe varasema koolivanema soovitust lugeda populaarteaduslikke raamatuid. Näiteks lohedest. Siiski oli nii hommikul raske tüdrukul veel päris selgelt mõelda ja ta otsustas hetkel lihtsalt raamatuid vaadata. Siiski tuli ettevaatlik olla, et proua Pince ei tuleks hüplema ja väitma, et Lyra lõhub raamatuid või midagi sellist.
Mõttes ikka veel enda lemmiklaulu lauldes hakkas Lyra käima möödavahekäiku. Natukene keeruline oli lugeda kirju, kui peas räägiti hoopis midagi muud ja Lyra pidi osasid asju mitu korda üle lugema, enne kui kohale jõudis, mida ta loeb. Vahetevahel turtsatas ta raamatute pealkirjade peale, sest need olid vanaaegses keeles ja rämedate trükivigadega. Aga mis seal ikka.
Leidnud ühe raamatu, mis tundus huvitav, kiskus Lyra selle riiulist ettevaatlikult välja ja liikus sellega aknalaua juurde, et sellele istuda. See meenutas talle taas midagi ja meenutus pani muigama. Kuigi Lyra ei olnud kindel, kas asi oli juhtunud päriselt või oli see juhtunud kuskil tema unenägudes, mis alati nii elavad olid. Kes teab. Lyra kehitas õlgu ja avas raamatu. Korraks vaatas ta veel ringi, et proua Pince kuskilt midagi uurima ei tule.
Ot: Olen Rave, keda häirib kirjutusviis Ravenclawid. Ravenclaw'lased oleks parem. Või lihtsalt Raved. Ja ma loodan, et sul midagi sellise hommikusöögi alla ja peale raamatuid neelava Rave vastu midagi ei ole. (:
|
|
|
|
Post by Lilith Salander on Mar 28, 2010 13:23:37 GMT 3
Lilith isegi ei teadnud täpselt, mida ta otsima oli tulnud, kuid läbi vaadatud riiulitest ei hakanud talle midagi silma. Viinud pilgu kõrgemale, märkas ta huvitava kujundusega teost, kuid see oli tema haardeulatusest väljas. Ta vaatas korra, ega proua Pince läheduses ei ole ja lükkas siis ühe redeli raamatu alla.
Kiiresti ronis ta redelit mööda üles ja haaras raamatu, vaatamata, millega täpselt tegu oli ja leidis end õige pea tagasi kahe jalaga maa peal. Alles nüüd leidis tüdruk mahti uurida, mis raamat ta tähelepanu oli röövinud "Veidrad Nõidus-alased Dilemmad ja Nende Lahendused." Pealkiri ajas teda küll naerma, kuid see oli hetkel parim, mis talle silmas hakkas.
Lugemiseks vaba nurka otsides, märkas ta üht õpilast aknalaual istumas. Lähemale minnes tundis ta ära Ravede koolivanema. "Hommikust. Kas õpikutest jääb veel väheks?" sõnas ta sõbralikult, koolivanemat silmitsedes. Ta ei olnud sellele mõelnudki, et võis koolikaaslast õppimises segada või siis tema tõttu võis hoopis järg raamatus kaduda.
OT: Muutsin ära, igal pool on see erinev, sellepärast ei teagi enam, kuidas õige oleks. Ravega ikka väga mööda ei saa panna. :)
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Mar 28, 2010 17:57:29 GMT 3
Lyra vaatas naertatades oma raamatult üles. "Hommikust," tervitas ta säravalt klassikaaslast - enamusi seitsmendikke Lyra ikka teadis. "Tegelikult kadus uni ära ja ma ei viitsinud üksinda sööma minna," vastas ta küsimusele. Raamatu pani ta korraks kinni ja tõmbas end aknalaua peal koomale, et tüdruk saaks vajadusel sinna istuda.
"Ma vaatan, et sul on ka õpikutest väheks jäänud," lausus ta siis naeratades ja silmitses raamatut tüdruku käes. Suhteliselt mittemidagiütlev.
|
|
|
|
Post by Lilith Salander on Mar 28, 2010 21:35:03 GMT 3
Lilith oli oodanud vastu rohkem unist tervitust, kui sai hoopis millegi täiesti vastupidise osaliseks. Ta võttis ühe laua tagant, kus küll keegi juba istus, vaba tooli ja istus koolivanema vastu, asetades raamatu põlvedele. "Kui paar tundi veel viivitada, oled aga kõigest ilma jäänud." muigas ta, meenutades, kuidas nende laualt toit tavaliselt kadus.
"Kas just väheks, lihtsalt, enne magama jäämist on raske õpikuid lugeda, kui peaaegu terve päev juba nende seltsis möödub." vastas ta väitele. "Ajaloo õpiks oleks lausa lämmatav, seega mõtlesin midagi lihtsat vaadata. " osutas ta nüüd raamatule enda süles. "Kuid mida sa loed? Midagi õpetlikku või lihtsalt meelelahutuseks?"
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Mar 28, 2010 22:11:29 GMT 3
"Ausalt öeldes ei ole ma kindel, mis raamat see on. See on midagi sellist, mida ma hetkel loen meelelahutuseks või pigem igavuse peletamiseks, aga kunagi hiljem võib seda teadmist vaja minna," vastas Lyra ja uuris natukene raamatut enda käes. See nägi välja nagu õpik, aga sees oli selle jaoks liiga palju pilte ja liiga lihtne teks. Raamatukaas oli lihtsalt tavalisest tugevast pruunist nahast ja täiesti mittemidagiütlev.
"Tead. Ma mõtlesin ja ma ei tea mitte ühtegi teist raamatut, mis oleks igas mõttes nii lämmatav, kui ajaloo õpik. Juba selle monstrumi hiiglaslikud mõõtmed ajavad mul südame pahaks," vigises koolivanem ja natukene muude õpikute üle, kui juba jutuks läks. Kõik muud õpikud olid enam-vähem loetavad tunni ajal, aga ajalooõpik oli lihtsalt kohutav.
|
|
|
|
Post by Lilith Salander on Mar 29, 2010 21:06:13 GMT 3
"Nojah, eks iga raamat ole omamoodiv õpetlik tegelikult." sõnas Lilith kahtlevalt. Ta oli kindel, et raamat tema käes võis arendada omamoodi võluritele omast loogikat, mida muidugi ei andnud võrreldagi mugude omaga.
Kommentaari ajalooõpiku kohta kuuldes, hakkas Lilith naerma. Lyral oli täiesti õigus, kuigi tuli mõnevõrra üllatusena, et Rave "sisukast" raamatust nii arvab.. Ta meenutas, kuidas oli tunnis raamatut lehitsenud. "Oleks siis, et pildid seal muudaks raamatu loetavamaks, kuid ei, isegi nende vaatamiseks on vaja luupi ja enne veel pikalt mõelda, et mis seal küll olla võiks. "
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Mar 29, 2010 22:37:43 GMT 3
"Sama hästi oleks võinud pildid välja jätta ja teksti suuremaks teha, või raamatu paari lehekülje võrra lühemaks," nõustus Lyra Lilithiga. Ajaloo õpik oli pealegi kohutavalt mõttetu. Lyra oli kindel, et enamus õpilase seda kobakat kaasas vedama ei hakka ja Binns sellest niikuinii puudust ei tunne, sest tema ainult loeb oma märkmeid. Ta ei tunnustanud isegi õpilaste nimesid mitte!
|
|
|
|
Post by Lilith Salander on Apr 1, 2010 20:46:45 GMT 3
Lilith vaid noogutas nõustuvalt pildijutu peale. "Vaevalt need paar lehte seda väga kergemaks teevad. " sõnas ta nii muuseas. Ta tundis, et keegi jälgib neid, korraks ümber pööranud, tundis ta ära proua Pince põrnitseva pilgu.
"Vaat, kes üles on ärganud." lausus ta vaikselt, kui raamatukoguhoidja vaid pead vangutades ümber pööras ja riiulite vahele kadus. Too pilgust jäi mulje, nagu tüdrukud oleksid mingi kuriteoga hakkama saanud. "Huvitav, palju ta kuulis? Ilmselt on temagi üks ajalooraamatu austajaid." pakkus Lilith, vaadates nüüd raamatut enda põlvedel "Või ei meeldinud talle, et me hoidsime raamatut liiga korralikult ja ta ei saanud ühtegi paha sõna veel öelda."
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 7, 2010 20:35:06 GMT 3
"Ma arvan, et pigem tahtis ta sõimata, et miks me sööme raamatukogus, või miks me hoiame raamatut valesti või hoopistükkis, miks me karjume," ütles Lyra vaikse häälega. Nad käitusid mõlemad nagu igati viisakad tütarlapsed raamatkogus käituvad. Lyra küll kuskil probleemi ei näinud. Aga samas ei olnud ta silmad arvatavasti nii teravad märkama pisivigu nagu proua Pince.
"Ükskord ma üritasin ajalooõpikut puhkekas lugeda. Et rohkem teada saada ja tunnis siis vähem kuulata oleks ja nii," viis Lyra korraks jutu tagasi ajaloo õpikule. "Samas kohas ärkasin hommikul, õpik maas vedelemas."
|
|
