Õhtul.

[Elisabeth Naylor]

Oli õhtu ja lossis juba üsna pime. Elisabeth lükkas lahti ühe tühja klassi ukse. Siin ei olnud tunde ja siin ei käinud ka kunagi keegi. Tüdruk tõmbas enda järel ukse kinni ning istus ühele laudadest. Seejärel valgustas ta klassi võlukepiga, aga nii, et seda väljast näha poleks.

[Lyra Azra Beckley]

Lyra oli esimest korda keegi muu, kui tavaline õpilane. Ta oli see aasta koolivanem. Kuna aasta alles algas, siis ta pidi ju kuidagi enda tähtsust näitama ja patseeris veel enne magamamineku kellaaega mööda kooli ringi, tähtis nägu peas. Või noh. Kui tähtis just, sest ta naeratas - nagu tavaliselt. Tema võlukepp oli kindlalt kõrva taha asetatud ja roosad ketsid ei teinud üldse häält, kui nad vastu kivipõrandat käisid.

Eemalt kuulis ta kuskilt ukse häält ja liikus hääle suunas. Paar klassiruumi ust avanud ja sealt tühjuse leidnud, andis Lyra juba peaegu alla, enne kui leidis ühe valgustatud klassiruumi, kus üks tüdruk sees istus. Kiirelt sulges Lyra enda taga ukse ja astus sisse.

"Bonjour," ütles ta naeratades tüdrukule. "Õhtu on juba käes. Varsti peaksid sa oma puhketoas olema," lisas ta sõbralikult ja toetas seljaga vastu ust. Ta ei suutnud eristada, mis majast teine olla võis. Tema enda koolivanema märk oli küll pluuse ääre külge kinnitatud ja paistis isegi välja, aga mitte lihtsalt silma.

[Elisabeth Naylor]

"Tere." vastas Elly ja pööras pilgu tüdruku poole. "Seal pole ju midagi teha." ütles ta ja lisas siis: "Mulle ei meeldi niisama passida." Ta uuris tesit ja ütles siis: "Ma olen Elisabeth. Kolmas klass, Gryffindor." Ta jäi ringi vaadates vastust ootama.

[Lyra Azra Beckley]

"Lyra Azra. Ravenclaw koolivanem," tutvustas ka Lyra ennast ja astus Elisabethile natukene lähemale. "Kuidas sul midagi teha ei ole? Kodused tööd? Sõpradega kaarte? Midagi ikka on ju," ütles tüdruk ja istus lauale Elisa laua vastas. "Siin tühjas klassiruumis ju ka eriti palju muud teha ei ole, või kuidas?"

Kuigi Lyra pidi tõdema, et ta oleks ka vahest parema meelega üksi olnud, kui puhkekas kellegagi lobisenud. Ja kaua üks õpilane ikka jaksab koolitöid teha? No Lyra jaksaks päris kaua, aga alati ei viitsi. Siis tuleb ringi siiberdada või kuskil mujal paigal istuda.

[Elisabeth Naylor]

Elly libistas end laualt maha ja vahtis tüdrukut imestunult. "Kes ikka nii hilja koduseid töid teeb?" küsis ta siis. "Ja ma ei mängi kaarte." lisas Elly. "Mulle meeldib just siin niisama olla." ütles ta siis ja turtsatas.

[Lyra Azra Beckley]

"Ravedest teevad enamus nii hilja koduseid töid. Me naudime hetke ja kasutame päikest, kui see väljas on," Lyra tundis, kuidas tema jutt on liiga segane, aga lootis, et Elisabeth sellest siiski aru saab. "Niisama on ka hea olla, jah," lisas ta naeratades ja silus oma seelikut. Mitte, et seda oleks vaja olnud, aga see oli harjumus.

[Elisabeth Naylor]

Elisabeth itsitas. "Muidugi. Teie olete ju need targad."ütles ta. "Ja mulle meeldib just rohkem öö. Pimedus on rahustav." lisas Elly. Ta jalutas läbi klassi akna juurde ja vaatas aknast välja. Kuu paistis juba. Siis keeras ta end ümber Lyra poole. "Kus sa koolivälisel ajal elad?" küsis. Esimene asi, mis talle praegu pähe tuli.

[Lyra Azra Beckley]

"Marseille, Prantsusmaa ja London," vastas Lyra. Talle tegi nalja Elisa väljend - need targad. Raved ei olnud need targad. Raved olid... Raved! Nad lihtsalt oskasid asju ja neile jäi kõik hästi meelde. Tark võis olla igaüks igast majast. "Miks küsid?" tundis ta huvi. Mitte, et tal selle vastu midagi oleks, aga lihtsalt. Juttu pidi ju kuidagi edasi arendama.

[Elisabeth Naylor]

"Niisama. Ma ei osanud midagi paremat välja mõelda." ütles Elly. "Ma elan Londonis." lisas ta siis ja istus uuesti ühele laudadest.

[Lyra Azra Beckley]

"Londonis on päris tore elada, eks," nentis Lyra pigem fakti, kui küsis küsimust. Talle meeldis tõesti Londonis elada, aga Marseille oli palju soojem. Sellele soojusele mõeldes tuli Lyrale uuesti naeratus huulile ja ta sirutas oma pikad peenikesed jalad tooli peal välja ja mõtles suvele. Tema natukene paljad sääred olid ikka veel suvepäikesest pruunid.

[Elisabeth Naylor]

"Oleneb." ütles Elly naerdes. "Ma olen seal juba nii kaua elanud." lisas tüdruk.

[Lyra Azra Beckley]

"Aga ikkagi parem, kui kuskil Antarktikas ju," ütles Lyra ja naeris omaette. Talle meeldis, et oli valida kahe koha vahel, kus elada. Ei tüdinenud nii kiiresti ära.

[Elisabeth Naylor]

Elly naeris. "Muidugi. Kellelegi ei meeldi ju külm." ütles tüdruk. "Liiga külm." parandas ta ennast siis.

[Lyra Azra Beckley]

["Kuigi mulle tundub, et eskimotel selle vastu midagi küll ei ole, siis jah. Ma arvan, et vähestele meeldib külm," ütles Lyra naeratades ja kujutas end ette kuskil iglus elamas. Tüdruk judistas end selle mõtte peale.

[Elisabeth Naylor]

"Eskimod ongi imelikud." pomises Elly enda ette, aga nii, et teine seda ka kuuleks. "Ma arvan ka." ütles ta siis veidi valjemini.