|
Post by Natascha B. Schoubbre on Mar 27, 2010 19:40:59 GMT 3
Kolme Luua uks vajus taaskord lahti ning koheselt kostus sealtpool üks aevastus. Natie, kes oli aevastades näo kätega katnud, libistas nüüd pilgu üle kõrtsi. Vaid paar lähemas lauas istujat olid korraks vait jäänud ning pilgu tõstnud, kuid muidu ei paistnud tema sinna ilmumine midagi mõjutavat. Britt tüüris läbi laudade leti juurde. "Kirsisiirup ja limonaad.. vihmavarjukestega," lausus tütarlaps. Saanud oma asjad kätte ning nende eest täpse summa ulatanud, pööras Natascha oma siniste silmade pilgu taaskord üle ruumi ning viimaks jäi see pidama ühel aknaalusel laual. Läbi ruumi sinna jõudnud, libistas neitsik ennast selle taha istuma, võttes joogi sisse torgatud varjukese sõrmede vahele ning jälgides seda, samal ajal oma sõrmede vahel keerutades.
|
|
|
Post by Lily Trescott on Mar 27, 2010 19:49:56 GMT 3
Lily jalutas läbi Siganurme, käed jopetaskutesse surutud. Ilm oli üsna sügisene; ehk siis tuuline, veidi jahe ja mingi aeg hakkas isegi halli vihma tibutama. Tüdrukut see ei häirinud. Ükskõik kui imelikuks kõik seda ka ei peaks, meeldis talle vihm ja selle käes jalutamine. Isegi kui see ta kastanpruunid juuksed läbi leotas ja need lokki tõmbusid. Ikka hullumeelselt lokki.
Seekord kiirendas ta aga sammu, sest vihm, mis tema nägu piitsutas oli jäine ja voolas näolt otse kaelale, mis tekitas ebamugava tunde. Ilmast hoolimata jäi tütarlaps keset teed seisma, näol pahur grimass. Kas Madame Paddyfooti teemaja, Mesinäpp või Kolm Luuda? Tõesti: miks Siganurmes nii palju mugavaid kohti peab olema?
Nii suur, kui tema magusaisu ka hetkel ei olnud, otsustas Lily siiski Kolme Luua kõrtsi kasuks. Tal oli ühe võiõlle jaoks täpne summa. Astunud puupüsti täis kõrtsi sisse, sobras ta taskust välja pronksknutid ja hõbesirbid ning siirdus leti juurde. "Üks võiõlu ingveriga," lausus ta muigega ning saanud joogi kätte, libistas ta pilgu üle Kolme Luua. Paraku ei leidnud ta ühtki tühja lauda, seega oli ta sunnitud astuma aknaalusesse lauda, kus istus kooli peal nähtud tütarlaps. Hufflepuffist vist. "Võib siia istuda? Igal pool on kinni..."[/i]
|
|
|
Post by Natascha B. Schoubbre on Mar 28, 2010 12:23:33 GMT 3
Kui keegi tema laua juures seisatas, lõpetas Natascha vihmavarjuga mängimise ning libistas selle sujuvalt endale juustesse, suunates oma sinised silmad sõbralikult peatunud tütarlapsele. "Muidugi, tunne ennast vabalt, mul ei ole midagi selle vastu," vastas hufflepufflane rõõmsameelsel toonil. Muidugi polnud tal absoluutselt midagi selle vastu. Oligi hakanud juba veidi kummaline üksi seal sedasi istuda, selts oligi olnud just nimelt see, mida tal vaja oli. Natie´le ei meenunud koolikaaslase nimi, kuid ta oli surmkindel, et tegu oli tema koolikaaslasega, vastasel juhul poleks see nägu nii tuttav talle tundunud. "Natascha, aga eelistan, kui mind kutsutakse Natie´ks," tutvustas Britt ennast, oletades, et ka teine ei tea tema nime.
|
|