|
|
Post by Professor Samael Mortis on Apr 22, 2010 15:54:35 GMT 3
Iidsete ruunide klassiruumis on vähe aknaid ja kõik seinad on kaetud laeni ulatuvate riiulitega. Riiulitel on palju pakse ja õhukesi raamatuid. Õhus on tunda vanade raamatute hõngu.
Õpetaja laua taga istub üks musta mantliga kuju. Ta silmad on auku vajunud ja nägu veidi kahvatu. Tema mantel ulatub maani ja kaela ümber on õhuke sall. Mehe käsi varjavad mustad nahkkindad. Ta vaatab vanaaegset liivakella oma helesiniste silmadega.
Tunni alguseni on jäänud vaid loetud minutid.
|
|
|
|
Post by Professor Samael Mortis on Apr 22, 2010 15:55:26 GMT 3
|
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Apr 22, 2010 16:55:12 GMT 3
Pruunid juuksed kuklal sassis, jalutas Ferdinand klassi, olles seejuures üllatunud, et oli üks esimesi, kes oli klassi tulnud. Võibolla polnud iidseid-ruune peale tema keegi teine valinud? Koolivanem uskus ikka, et seda ainet läheb vaja teada.
Noormees kandis musta värvi kitsaid teksaseid ning vanse. Must triiksärk tema seljas oli mõnevõrra kortsus ning selle kaelusest paistis Hufflepuff-i värvides lips. Tema rinnal läikis koolivanemamärk. Võtnud istet viimases pingis, võttis noormees asjad kotist ning jäi seejärel mõnevõrra uudishimulikult professorit vaatlema. Ta tundus üsna kummaline, kuid huvitav.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 22, 2010 17:35:04 GMT 3
Ka Samara oli valinud üheks uueks aineks Iidsed-ruunid ning ta kavatses aasta lõpul sel teemal teha ka eksami, et pingutus ning lõpp-tulemus oleks maksimaalne.
Tütarlaps kandis musta, nagu alati. Voldilise seeliku külge oli kinnitatud kett, jalas kandis näitsik alpe ning võrksukki, kuid sellegi poolest kandis ta kaelas punase-kuldse triibulist lipsu ning rinnas helkis temalgi koolivanema märk. Pikad ronkmustad juuksed kardinatena kaame näo ees, sisenes Samara klassi ning koheselt jäi tema pilk peatuma professoril. Samara oli niigi sisse võetud professor Snapest, sest ta nägi lihtsalt nii müstiline välja, kuid uus professor oli midagi muud. Neiu pilk lihtsalt naaldus temale.
Alles siis, kui ta oli otsustanud kuskile istuda, märkas ta eemal Ferdinandi, keda ta õrna peanoogutusega tervitas. Ta istus keskmise rea kolmandasse pinki ning võtnud asjad kotist, jäi ta huviga tunni algust ootama.
|
|
|
|
Post by Professor Samael Mortis on Apr 22, 2010 20:02:24 GMT 3
Professor Mortis tõuseb püsti, keerab liivakella teistpidi ja vaatab tõsiselt klassi poole. Seejärel osutab ta sõrmega tahvli suunas, kuhu ilmub järgnev tekst: Iidsed ruunid lk 1-2 Harjutus 1
"Alustame tunniga! Iidsed ruunid on aine millega ei saa hakkama iga jahupea. See aine vajab täpsust, loogikat ja vaistu. Tänase tunni teemaks on Skandinaavia ruunid. Me tegeleme selle teemaga pikaajaliselt, sest see on kõige lihtsam ja vajalikum. Peale skandinaavia ruune liigume edasi keerukamate ja raskemate tähestike juurde. Tänase tunni jooksul, on teie ülesanne teha selgeks, mis on uue ja vana skandinaavia ruunitähestiku vahe ja teha ära harjutus 1.[Harjutuse vastus saada mulle PMiga]
Esimene õigesti lahendanud õpilane teenib oma majale 15 punkti."Tema hääl oli kindel ja vaikne. Peale tööjuhendi kätte andmist istus ta tagasi oma toolile.
|
|
|
|
Post by Iris Solana on Apr 22, 2010 23:14:23 GMT 3
Iris virutas klassi ukse suure hooga lahti ja sadas sealt siis sisse. "Kurat," vandus ta, kui purjeriidest õlakott õlalt maha libises ja valju plärtsatusega klassipõrandale kukkus. Alahuult näkitsedes seisis ta ikka ukse juures, lastes peast läbi totrad vabandused, millest ta parimat otsis. "Palun vabandust, et ma tundi hilinesin, aga.. noh.. mu, tähendab.. ma..," seletas neidis kokutades, samalajal kotti põrandalt üles võttes ja lõpetas siis lause mannetult,"eksisin ära." See oli ju tegelikult täielik vale, sest ta oli lihtsalt sisse maganud, ega jõudnud isegi hommikust sööma. Tütarlaps kortsutas kulmu, kui märkas, et peale tema on klassis veel vaid kaks inimest. Samara ja Ferdinand. Iris sammus kiiresti ühe vaba kohani, potsatas sinna istuma ja jäi ootama, et professor talle midagigi vastaks.
|
|
|
|
Post by Professor Samael Mortis on Apr 22, 2010 23:26:23 GMT 3
Professor osutab käega tahvlile, kus on endiselt kiri: Iidsed ruunid lk 1-2 Harjutus 1. Ta vaatab oma helesiniste silmadega tüdrukut, kes klassi oli tuhisenud."Sa valetad" ütleb ta tasasel, kuid kindlal häälel. Mees tõuseb oma toolilt, et uurida kuidas edeneb töö, tegemata välja oma viimasest märkusest.
|
|
|
|
Post by Alice Halen on Apr 23, 2010 3:47:03 GMT 3
Alice teadis, et oli hiljaks jäänud, kuid kui paljud inimesed veel üldse selle tunni valinud olid? Ilmselgelt oli see aine üks raskemaid ning kes oleks tahtnud lisakoormust? Koolivanem ei tahtnud olla nagu iga suvaline könn, kes millegagi hakkama ei saanud, seega oli ta valinud ühe kõige raskematest ainetest.
Ta sisenes klassi hetk pärast Irist ning vaatas jaheda pilguga ringi, suutmata varjata irvitust, mis tema näole ilmus, märgates, kui vähe inimesi klassis tegelikult oli. "Vabandust, et hilinesin," sõnas ta monotoonse hääletooniga, vaadates nüüd professorit. Wannabe professor Snape? Sisimas õlgu kehitades suundus ta täiesti suvalise koha juurde, kus ta nüüd istet võttis. Asjad kotist võtnud, pööras ta enda pilgu tahvlile. Avanud õpiku ning oma konspektid, asus ta ülesannet täitma, mis üsna hästi välja tuli.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 23, 2010 20:04:45 GMT 3
Viimase koolivanemana astus klassi ka Lyra. Ta oli just pidanud jooksma teisest kooliotsast siia ja kui ta alles vestibüülis oli, helises kell. Terve tee esimeselt viiendale vandus Lyra oma mõtteis kõikides keeltes ja kõikide sõnadega, mida teadis. Nii piinlik oleks olnud, kui üks mõttelugeja oleks vastu tulnud.
"Bonjour. Excuse moi," ütles Lyra ja tõmbas sügavasti hinge. Muidugi pidi Ravede koolivanem tulema kõige hiljem, ega siis muidu ei saanud normaalne olla. Tuulepeast Lyra oli peaaegu alati igale poole hiljaks jäänud. Üpris masendav, kui seitsmeteist aasta peale see kõik ära jaotada. Üpriski masendav.
Ettevaatlikult liikus Lyra esimese vaba lauani ja istus sellele. Ta vaatas tahvlile ja langetas pea, et õpikust nimetatud leht ja ülesanne üles otsida. Mingi osa tema hilinenud mõistuses ootas sõimu enda jaoks täiesti tundmatult õpetajalt. Lyra ohkas, tõmbas uuesti kopsud õhku täis ja hakkas ülesande kallal pusima. Kui õpetaja tahab, võib ta ju Lyrat sõimata ka lugemise ajal...
|
|
|
|
Post by Professor Samael Mortis on Apr 23, 2010 21:22:05 GMT 3
"Kas keegi plaanib veel täna tundi tulla?" Mehe helesinised silmad libisevad üle kolme hilinenud õpilase. Ta sammub tagasi oma tooli juurde ja istub. Nägu tõsine ja emotsioonitu nagu mask.
|
|
