|
|
Post by Andie Davies on Mar 28, 2010 23:04:59 GMT 3
Oli õhtu, kui suured kooli uksed avanesid ning sealt Andie välja astus. Taevas oli selge ning kuu paistis, mistõttu väljas isegi täitsa valge oli. Prefekt võttis sammud järve poole, kus ta ammu käinud ei olnud. Peagi kõndis ta kaldal ning vaatas vett, mis kuupaistel sillerdas. Andiel oli jube tahtmine ujuma minna, kuid samas ei tahtnud ta nii jahedasse vette minna, vähemalt mitte üksi. Oleks võinud olla ju keegi, kellega koos pärast külmetada. Üks hetk istus Andie murule ning jäi kusagile kaugele vaatama.
|
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Mar 29, 2010 9:36:31 GMT 3
Murelikult vaatas Ferdinand uste vahelt välja taeva poole ning hingas kergendunult nähes, et täiskuu ei olnud. Noorkuu hoopis. Ta tõmbas enda Hufflepuff'i värvides salli rohkem kaela ümber, surus käed taskutesse ning hakkas järve poole kõndima, et veidi enda mõtteid tuulutada. Ta kandis tumesiniseid kitsaid teksaseid, musta T-särki ning sõjaväerohelist kapuutsiga pusa, kuid tema kaela ümber oli endiselt kollase-musta kirju sall. Tema pruunikad juuksed olid veidi turris, kui ta pusataskust suitsupaki ning tšäksi võttis, pakist ühe suitsu võttis ning selle süütas. Kiirelt paar mahvi ahminud, sules noormees rahustavalt enda silmad, kui kuulas, kuidas jahe öötuul veidi ulub.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 29, 2010 17:04:02 GMT 3
Andie istus ikka kusagil kalda juures. Ta sättis enda musta värvi jaki kraed, kuna ta tundis, kuidas tuul kergelt tõusis, mistõttu tema pikad heleblondid juuksed ka pisut lehvima hakkasid. Õrnalt tõmbas Andie näppudega läbi juuste, üle pea. Jalas olid tüdrukul musta värvi teksased ning madalad musta värvi ilma kontsata saapad. Neidis nautis õhtut. Ta ei märganud, et keegi sinnapoole jalutas.
|
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Mar 30, 2010 0:01:43 GMT 3
Märgates eemal kedagi kaldal istumas, kergitas noormees enda kulme, kimus veel paar mahvi ning viskas suitsu maha, kustutades selle ketsitallaga. Seejärel suundus ta neiuni ning kui ta oli vaikselt tema seljataga seisma jäänud, kummardas ta tema kõrvale lähemale. Koheselt tundis ta tüdruku juuste lõhna enda ninasõõrmetesse tõmbumas. See oli magus ja mõnus. "Böö," sosistas poiss tasa tüdrukule kõrva, näol muie.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 30, 2010 0:08:37 GMT 3
Andie oli parajasti omas mullis, kui keegi talle kõrva 'böö' sosistas. Prefekt ehmatas, kuid mitte nii palju, et oleks kiljatanud. Ta vaid võpatas ning sulges sel hetkel silmad, justkui kardaks midagi. Koheselt ilmus ta näole muie, kui ta hääle ära tundis. "Vastik, ära ehmata" lausus Andie rahuliku hääletooniga ning sasis siis Ferdinandi juukseid, kes põhimõtteliselt tema kõrval oli.
|
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Mar 30, 2010 0:12:22 GMT 3
Noormees turtsatas endamisi ning võttis tüdruku kõrval istet. Ta ei vaevunudki enda juukseid sasima, sest oli harjunud, et need sassis on. Mitte, et tüdrukud oleksid koguaeg tema juukseid sasinud, kuid tal lihtsalt hoidsid need nii. "Okei, ma siis ei ehmata," sõnas noormees. "Kuid mida ma siis üldse teha tohin?" päris ta kavala naeratusega, silmitsedes hetke tüdrukut. Kuid juba peagi viis ta enda pilgu tagasi järvele.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 30, 2010 0:14:58 GMT 3
Andie naeris vaikselt, kui enda pilgu järvele suunas ning õlgu kehitas. "Ükskõik mida .. muud, peale selle" lausus ta ning naeratas siis, kui Ferdinandi poole vaatas. "Näiteks mulle ühe suitsu pakkuda" lisas ta siis kavala muige saatel. Ikka veel vaatas ta hufflepuffi koolivanema poole. Väljas oli vaikne. Oli kuulda vaikset tuule ulumist, kuid mitte midagi muud.
|
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Mar 30, 2010 0:18:27 GMT 3
Noormees ohkas vaikselt. "Naised ei tohiks suitsetada," pomises ta pead vangutades, kui põuetaskust suitsupaki ja tšäksi võttis. Ta ulatas suitsupaki ning tšäksi tüdrukule, unustades hetkeks viisakuskombed. Ta lihtsalt ei viitsinud. Selle asemel viskas ta end tüdruku kõrvale murule pikali, libistades enda käe neiu seljale, justkui tahtes seda külma eest kaitsta.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 30, 2010 0:31:21 GMT 3
Andie muigas endamisi, võttis suitsu vastu ning süütas siis selle. "Siis poleks sa pidanud mulle andma, kui sulle ei meeldi" vastas Andie seepeale, kui oli esimese tossupilve suust välja puhunud. Mingi aja vaatas ta järve peal sillerdavat kuu peegeldust, kuid hetke pärast suunas ta pilgu tema kõrval lamavale Ferdinandile.
|
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Mar 30, 2010 9:12:41 GMT 3
Noormees muigas endamisi. "Kuidas ma saan kellelegi midagi keelata, kui küsijaks on nii kaunis tüdruk nagu sina?" päris ta naeratades, libistades enda kätt tütarlapse seljal veidi allapoole, jättes selle nüüd tema alaseljale puhkama. Lihtsalt niisama. Tavaliselt ei olnud ta naistemeesvaid kõigest flirtija, kuid kuidagi pidi ta ju sellest hoorast üle saama, kes ta nii alatult maha jättis enne Sigatüükasse tulekut.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 30, 2010 14:23:47 GMT 3
Prefekt muigas kergelt, kui ikka Ferdinandi poole vaatas. Hetkeks jäi ta mõttesse. "Alati ei pea ka ilusad inimesed saama, mida nad tahavad" teatas ta seepeale, tõmmates siis suitsust järgmise mahvi, mille tossupilve ta siis välja puhus. Sellele järgnes ka järgmine mahv. Noormehe käsi neidise alaseljal ei häirinud teda. See ei tähendanud veel midagi, kuigi mingil määral ta oli meelitatud. Andie suunas oma pilgu taas järvele, mis nii ilus ning rahulik paistis.
|
|
|
|
Post by Ferdinand la Coiré on Mar 31, 2010 8:11:35 GMT 3
"Tõsi," sõnas noormees koheselt, seirates ainiti tüdrukut. "Kuid mina tahan alati neid rahulolevana näha, eriti, kui mina saan neid selleks muuta." Ta pilgutas tüdrukule silma, kuid pööras viimaks enda pilgud taevale. See oli praegu eriti ilus. Just nagu Andie.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 31, 2010 14:39:36 GMT 3
Andie turtsatas imevaikselt selle lause peale. "Selge pilt" lausus ta ning muigas endamisi, kui siis viimased mahvid suitsust tõmbas ning selle vastu muru ära kustutas. Hetke pärast lasi ka Andie end selili ning vaatas taevast, mis tõesti ilus oli.
|
|
