|
|
Post by Alexander E. Deveraux on Mar 27, 2010 19:37:23 GMT 3
Rohi oli äsja sadanud vihmast täiesti märg ning mingil määral tibutas endiselt. See aga ei takistanud Alexil lihtsalt mööda järve äärt kondamast. Käed teksade taskutesse surutud lonkis ta enda kohta liigagi aeglaselt mööda kivist kallast edasi. Kooli algus oli alati nii igav. Ükski dorklane ei korraldanud midagi ja keda siis nii piinata saab kui kõik nii korralikud on. Urisenud vaikselt virutas ta ühele kivile, mis kaugele eemale selle tagajärjel lendas.
|
|
|
|
Post by Balthasar Kipling on Mar 27, 2010 23:14:02 GMT 3
Balthasar istus järve ääres, ühe puu all, kivi peal. Ta oli taas enda kirjutusvahendid välja otsinud ja oli nüüd süvenenud sellesse maailma mida ta kirjeldas. Ta kirjutas hoogsalt, kuid siis jäi tal headest sõnadest puudu. Noormees tõstis pea, et paremaid sõnu sombusest järvesügavusest või veelgi sombusemast taevast otsida. Siis märkas ta eemal üht noormeest kõndimas. Kaugelt polnud küll väga hästi aru saada kui vana võis ta olla, kuid silma järgi otsustanult määras ta nooruki umbes seitsme-, kaheksateist aastaseks. Kuid siis süvenes ta taas enda raamatusse.
|
|
|
|
Post by Hans Caughrean on Mar 28, 2010 9:45:41 GMT 3
Hans sammus kooli poolt alla järve äärde. Poisile meeldis varahommikuti loodust nautida. Märjast ja sombusest ilmast heidutamata oli ta tuju rõõmus. "Fantastiline hommik," mõtles poiss, ninaga õhku nuusutades. Värskus laupäeva hommikul oli parim asi mida üldse tahta. Hans oli harjunud Inglismaa märgade ja külmade ilmadega, sest oli ise sealt pärit.
Noormees lähenes järvele, märjad juuksed ta laubale kleepuma. Järsku märkas ta puu all istuvat noormeest. Poiss teadis teda juba varasematest aastatest. "Balthasar," mõtles Hans keda ta oli varem kooli peal näinud, ja isegi rääkinud. "Hei Pall," hõikas poiss lähenedes, "segan sind?"
Hans oli Balthasariga üpris head kuigi suhtlesid harva (ning said omavahel hästi läbi). Sest eri majades olemine muutis suhtlemise harvemaks.
|
|
|
|
Post by Balthasar Kipling on Mar 28, 2010 9:48:28 GMT 3
Balthasar kuulis, et keegi hüüdis eemalt tema nime - või, noh õigemini hüüdnime - kuid alguses ei pannud ta seda tähele. Alles siis kui sammud juba päris lähedalt kostusid, tõstis ta pilgu ja tõrvitas Hansu.
"Ehh, tegelikult ei teagi. Võib-olla isegi natuke segad. Aga, noh kuidas esimene nädalavahetus koolis on alanud?" küsis ta noormehelt. "Vihmaselt?" lisas ta muiates.
|
|
|
|
Post by Hans Caughrean on Mar 28, 2010 16:09:31 GMT 3
"Tundub nii," sõnas poiss. Hans heitis pilgu järvele, mille üksikud vihmapiisad värelema lõid. "Mida kirjutad ka?"
tundis noormees huvi. "Mingit armastusromaani või ulmet?" tundis ta huvi.[/i]
|
|
|
|
Post by Balthasar Kipling on Mar 28, 2010 16:19:28 GMT 3
Balthasar kirjutas paar lauset, pani tindipotile korgi peale, pühkis sule puhtaks ja puhus pärgamendilehtedele peale, et need kindlalt ikka kuivanud oleksid. Ta pani asjad ära ja vastas:
"Ohh, eks ta ole nii üht kui ka teist. Nii armastu-, seiklus-, kui ka ulmeromaan. Aga üht ma tean; see tuleb menukas!" Pall irvitas.
|
|
