|
|
Post by Hayley Hemingway on Mar 28, 2010 1:39:39 GMT 3
Kell võis olla juba pool kaheksa, kui Hayley alles suurde saali jõudis. Ta oli raamatukogus tuupinud ja magama jäänud. Nüüd oligi ta just ärganud ja otse sööma tulnud, et mitte näljasena magama minna.
Nende maja laud oli juba üsna tühi, kuid mõned üksikud veel sõid. Hari võttis istet ning tõstis endale kartuliputru, valades selle koorese kastmega üle ning joogiks valis ta külma piima. Nämma. Viimaks asus ta sööma, vaadates aegajalt saalis ringi. Talle oleks meeldinud see, kui Samara või keegi teine sõber oleks ka söömas.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 28, 2010 1:44:47 GMT 3
Ethan astus söögisaali ja võttis suuna Gryffindori laua poole. Nähes seal Samara sõbrannat noogutas ta neiule tervituseks, näol üks tema niiöelda firmanaeratustest.
Ta istus tüdrukust mõned kohad edasi teisele poole lauda ja tõstis endale toitu ette. Salat ja liha. Apelsinimahl ning piim. Mahla jõi ta peale sööki. Näitlejana oli ta harjunud vaatama, mida ta sööb.
|
|
|
|
Post by Hayley Hemingway on Mar 28, 2010 1:50:38 GMT 3
Hayley saatis ka poisile väikse naeratuse ja noogutuse vastu. Ta üritas viimasel ajal viisakust õppida, et mitte nii mõrd tunduda nagu paljud arvasid, et ta on. Ta tegelt vahepeal oligi, kuid täna oli tal hea tuju.
Tüdruk ei osanud midagi tarka öelda, niisiis sõi ta vaikides, imestades, et veel keegi nii hilja sööma tuleb.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 28, 2010 1:53:40 GMT 3
Peagi jõudis saali ka Andie. Ta suundus gryffindori laua poole. "Sa nii hilja söömas?" küsis prefekt, kui siis Hayley kõrvale istus ning endale süüa kühveldama hakkas. Kartulid, lihapihvid, kaste ja salat. Mõnus õhtusöök. Joogiks võttis ta omale apelsinimahla. Andie võttis kohe alguses suure ampsu ning jäi seda mäluma, vaadates majakaaslase poole enda kõrval.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 11:48:56 GMT 3
Samara oli enda kolirüü musta kleidikese vastu vahetanud. Selle peal asetses korsett, mis tema niigi peene piha veelgi rohkem pingule tõmbas. Ohtrad ketid kaelas, jalutas Samara tanksaabaste tammumise saatel Suurde Saali, võttes koheselt suuna Gryffindori laia juures. Nähes eemal oma tuttavaid, naeratas ta ning suundus nendeni. Ta võttis Hayley ja Andie vastas istet, Ethanile piisavalt lähedale, et temaga vajaduse korral rääkida. Ta ei lausunud sõnakestki, muigas ainult endamisi, kui ta omale kartuleid ja seenekastet tõstis.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 28, 2010 12:17:30 GMT 3
Ethan noogutas võõrale tüdrukule, kes Hayley kõrvale istuma läks. Vaikselt sõi ta enda toitu ning siis tuli Samara. Jaapanlane tervitas teda avala naeratusega ning tervitas teda rõõmsameelselt.
Ometi olid nad söömas, pealegi oli neiul siin mitu sõbrannat ja poiss ei tahtnud end vahele toppida. Ta võttis seljakotist kirjad, mis vastuseks kodust saanud oli. Rebinud ühelt neist pitsati ära, hakkas ta neid läbi lugema.
|
|
|
|
Post by Andie Davies on Mar 28, 2010 12:25:42 GMT 3
Andie tõstis pilgu ning tervitas Samarat ning siis märkas ta ka teist gryffindori prefekti. Neidis noogutas talle samuti. Siiski jätkas gryffindorlane kohe söömisega.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 12:26:35 GMT 3
Samara vangutas ainult Ethani peale pead, ise tundes, kuidas taaskord tema kõrvad roosakaks tõmbuvad. Tundus, et Ethan oli kodustelt vastused saanud, kuid Samara ei olnud senini ühtki kirja saanud. See tegi tüdrukut veidi murelikult.
Pööranud enda pilgu tagasi toidukausile, sonkis ta selle sees enda lusikaga, ise nüüd mõtlikuks vajudes. Tavaliselt saatsid tema vanemad kohe talle kirja. Kas kooli öökull ei olnud kirja siis normaalselt kohale toimetanud? Samaral endal öökulli ei olnud. Selle asemel oli tal kass, kes praegu kuskil Gryffindori puhketoas ringi jalutas.
|
|
|
|
Post by Hayley Hemingway on Mar 28, 2010 13:12:27 GMT 3
"Ma jäin magama," lausus Hayley Andiele vastuseks ja muigas siis veidike. Varsti saabus ka Samara ning tüdruk noogutas talle kiiresti. "Imelik, et me kõik nii hilja sööma sattusime," lausus ta nagu muuseas seltskonnale, kes tema lähedal istusid, seejärel rüüpas ta klaasist piima. Tema oli seekord endale selga pannud musta baleriini seeliku, üsnagi lühikese, punased ketsid, mustad põlvikud ning valge topi.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 31, 2010 19:06:19 GMT 3
Üle ruumi käis väike huigatus ning ülevalt laetalade vahelt lendas alla suur valge öökull, jalgade juures hiiglaslik punaste rooside kimp. Ethan vaatas üles ning muigas seda vaadates oma kirja sisse.
Roose kandev öökull peatus Sami ees ja vabastas end ise sellest. Rooside juures ei olnud kirja ega midagi, kuid lillede vahel oli tosin korda tosin sentimeetrit pikk valgest sametist karp.
Ethan tegi näo nagu ei teaks midagi. Nad ei olnud Samiga eriti avalikult koos, kuid noormehele meeldis selliseid väikeseid üllatusi teha. Iseasi, kas tüdruk üldse aru saab, et need temalt on aga siiski.
Karbi sisu:ecx.images-amazon.com/images/I/41tLmr%2Bi2yL.jpg
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 31, 2010 19:16:09 GMT 3
Samara taganes enda toidukausist ning vaatas ehmunult lindu, kes tema ette roose ning ühe karbi pillas. Samara silmad olid pärani lahti ning kui ta saatis uudisimuliku pilguga linnu ära, võttis Samara värisevate kätega roosid laualt. Ta ahhetas õrnalt naeratades ning torkas enda nina lilledesse, silmad suletud. Ta ei olnud kunagi lilli saanud! Või noh, vanematelt sünnipäevaks ikka, kuid see ei olnud see. Kõik lihtsalt teadsid, et Samarale ei meeldinud sellised asjad, kuid nagu näha, nad eksisid...
Tütarlaps hoidis roose mõni hetk enda käes, kuid seejärel märkas ta karpi. Sam kortsutas enda kulmu, süda ärevalt puperdamas. Hoides ühe käega roose enda süles, võttis ta karbi kätte, puudutades selle pehmet pealist. Viimaks avas ta selle sõrmede abil ning silmitses kaua kingitust, mis selle sees talle vastu helkis. Kui ta oli umbes minut aega ehet silmitsenud, tõstis ta enda pilgu ning vaatas enda ümber ringi. Ta oli väga kindel, et lilled ning kink olid hoopis kellelegi teisele. Võibolla Hayleyle? Või siis hoopis Andiele? Samara vaatas küsiva ilmega nende poole, kuid mitte kaua, sest ta lihtsalt pidi roose ning karbi sisu veelkord vaatama. Isegi siis, kui need temale ei kuulunud.
Viimaks tõstis ta sellegi poolest enda pilgu, vaadates nüüd Ethani poole. Ning seejärel talle koitis. Kes veel peale tema tüdrukule kingitusi saadaks? Kuid mida see kõik siiski tähendas? Nende suhe ei olnud ju niiiii tõsine. Või oli? Igatahes meeldis Sam'ile see. Ta kinkis poisile naeratades, hoides end tugevalt tagasi, et mitte teiste silme all tema poole tormata ning talle vastutasuks üks tore suudlus kinkida.
|
|
|
|
Post by Hayley Hemingway on Mar 31, 2010 22:17:08 GMT 3
Hayley pilku köitis samuti kingitus Samile. "Wow, see on tõsiselt ilus," lausus ta. "Kes saada..," tahtis ta just küsima hakata aga märkas siis, kuhu tema parim sõbranna vaatas ning ta vaid naeratas endamisi ning ei lausunud enam midagi, ta tahtis vaid, et Sam enda hetke naudiks. Oli hea, kui kellegil meestaga vedas. Ta ise oli juba lootuse kaotanud. Kõik arvasid, et ta on lirva ning ei tahtnudki teda. Isegi Arthur ei tahtnud teda enam, kuigi nad olid teineteist nii väga armastanud.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 31, 2010 22:31:04 GMT 3
Näiliselt oli Ethan end oma kirjade taha unustanud. Kuid tegelikult meeldis talle jälgida Sami reaktsiooni. Tüdruk paistis nii õnnelik olevat. Mis kinnitas seda, mida Ethan arvanud oli. Kuigi tüdrukud paistsid nii erinevad, olid nad samast puust tehtud.
Jaapanlane lõpetas oma salati ning tõusis püsti. "Daamid," kummardas ta kolmele tüdrukule ning võttis siis laualt oma asjad ja lahkus.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 1, 2010 17:47:21 GMT 3
Samara vaatas Hayley poole, kahvatud põsed õrnalt roosakaks tõmbumas. "Ära küsi," sõnas ta tasaselt, kuid siiski lõbusalt. Ta ei tohtinud kellelegi rääkida, et ta Ethaniga sebis. Isegi mitte oma parimale sõbrannale, kuid paratamatult oli too inimene, kellele oli Samara alati kõigest rääkinud.
Ta pööras enda pilgu tagasi Ethanile ning saatis teda pilguga, kui too lahkus. Ta ohkas õnnelikult ning võttis karbist viimaks käevõru, mille ta omale ümber peenikese randme libistas. See sobis. Hõbe oli talle alati sobinud ja meeldinud. Kukd oli tüdruku jaoks kole ning vanadele inimestele.
Haaranud kiirelt vaagnalt ühe mürkrohelise õuna, hammustas Sam sellest suure ampsu ning tõusis seejärel püsti. Ta tahtis lilled vaasi panna ning samuti tahtis ta olla üksi ning imetleda ehet, unistades Ethanist. "Näeme puhkeruumides," sõnas ta sõbrannadele, viipas neile kiirelt hüvastijätuks käega ning suundus seejärel Saalist välja, lilled ühes käes koos karbiga ning õun teises.
|
|
|
|
Post by Hayley Hemingway on Apr 1, 2010 17:52:39 GMT 3
Hayley viipas Samile, kui too lahkus ja pööras siis pilgu Andile. "Mis portsu otsa ta nüüd sattunud on. Ethan on alles 5. klassis," lausus ta pead vangutades ja samal ajal muiates. Tegelikult ei tede ei huvitanud. Peaasi, et Sam õnnelik oleks ja ta ei olnud ka 100% kindel, et neil Ethaniga ikka midagi tõsist oli.
|
|
