|
|
Post by Samara Soul on Mar 27, 2010 23:06:22 GMT 3
Sel reedeõhtupoolikul oli puhketoas meeletult rahvast. Paljud õppisid esmaspäevaks, kuid enamik istusid akna all ning mängisid võlurimalet. Kaks tüüpi istusid üksteise vastas toolidel ning mängisid, teised olid kobaras nende ümber ning kommenteerisid, hõiskasid ning soovitasid, millist käiku edasi kõndida. Kõik olid kobaras, kuid üks isik eraldus nendest - Samara.
Pikkade ronkmustade juustega ning smaragdroheliste silmadega tütarlaps istus kamina ees diivanil ning luges "Sigatüüka Ajalugu". Ta ei olnud ammu seda raamatut lugeda saanud, sest kodus tal seda ei olnud ning raamatukogus olid varem kõik eksemplarid väljalaenutatud. Alles nüüd oli üks avanenud.
Lehitsedes raamatut, üritas ta eirata neid naeruhõiskeid ning süveneda täielikult raamatusse.
|
|
|
|
Post by Hans Caughrean on Mar 27, 2010 23:19:15 GMT 3
Hans astus Gryffindori puhketubba, lärm lõi ta hetkeks pahviks. Niipalju siis vaikusest, mõtles poiss, tusasel pilgul puhketuba uurides. Enamus kes puhketoas olid Hansust nooremad ja talle võõrad. Järsku kerkis poisi suule kerge muie, kui ta märkas kamina ees istuvat kogu.
Hans lähenes Samarale ja võttis tüdruku kõrval, tugitoolis istet. "Tsau, on ka põnev?"
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 27, 2010 23:28:38 GMT 3
Samara võpatas, kui keegi ta kõrval maandus ning rebis paratamatult enda pilgu raamatust. Ta oleks tahtnud paar teravat sõna öelda, kuid nähes, et tulijaks oli Hans, naeratas Sam hoopiski ning kehitas õlgu. "Üsnagi. Siin on tegelikult väga palju teavet. Ma ei tea, miks seda Võlukunsti ajaloos ei õpetata," sõnas ta õlgu kehitades. Ta lehitses veidi enda õpikut, kuid viimaks pööras ta enda pilgu tagasi Hansule ning seejärel maletajatele. "Sa ei tahagi neile kaasa elama minna?" päris ta sünge muigega, aimates juba vastust.
|
|
|
|
Post by Hans Caughrean on Mar 27, 2010 23:38:59 GMT 3
"Mhh... ei," lausus poiss, ja heitis eemal malet mängivatele õpilastele pilgu, "ei tunne end just väga hästi, pea valutab kergelt, lootsin, et puhketoas ootab mind rahu ja vaikus. Reede õhtul tahaks natuke ikka puhata."
Poiss võttis oma õlakotist välja pärgamendi ja paar hariliku, Hansule meeldis joonistamine. Kuigi ta tegelese sellega vaid natukene, ainult oma lõbuks. "Segan ma sind? On sul selle raamatu läbisaamisega kiire? Frederick palus mingi referaadi kirjutada?"
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 0:05:18 GMT 3
Samara naeratas, hoides pilku sõbral. Ta polnud terve suvi teda näinud ning oli nüüd nii tore, et ta oli seal. Vähemalt oli tal kellegagi suhelda. Muidugi oli ka Ethan, kuid teda ta alles õpib tundma. Hansu teadis ta aga juba aastaid.
"Millal varem oled sa mind seganud? Ma loen enda lõbuks seega võin selle raamatu ka hiljem läbi lugeda," lausus ta ning selle tõestuseks lükkas ta selle kokku. Tal polnud ei järge ega midagi vahel. Ta asetas selle suure ning tema jaoks veidi raske raamatu lauale ning jälgis noormehe pärgamenti ja harilikku. Ta tegeles endiselt joonistamisega, nagu näha.
|
|
|
|
Post by Hans Caughrean on Mar 28, 2010 8:49:33 GMT 3
"Räägi mulle siis kuidas suvi ka oli, mis põnevat sa korda saatsid?" tundis Hans huvi, noormees oli kül paar korda Samaraga kirjavahetust pidanud, aga siiski oli Inglismaalt Rumeeniasse pikk maa ja öökullidele oli see ohtlik. "Oleksin hea meelega sulle Rumeeniasse külla tulnud, aga kahjuks see suvi ei olnud selliseid võimalusi. Uue kitarri ost läks nii kalliks."
Hans sättis end mugavamalt istuma, toetas jalad tugitooli ääre vastu ja sättis pärgamendi põlvedele."Saaksid sa "Sigatüüka Ajaloo" mulle pärgamedi alla anda?" Poiss heitis pilgu Gryffindori puhketoale ja tõmbas esimesed jooned pärgamendile, alustades kaminast. Nooruk oli Sigatüükast kaua eemal viibinud, ja nüüd soovis ta puhketoast pildi jäädvustada.[/i]
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 12:05:20 GMT 3
Kuuldes Hansu küsimust, naeratas Samara endamisi ning ulatas talle üliraske, väga kõvade kaantega ja väga paksu raamatu. Ta imestas, kuidas oli ta seda enda õlakotis üldse tassida jõudnud, kui ta seda laenutamas käis. Selle lehed nägid luitunud ning vanad välja, kuid sellegi poolest oli see vist kõige populaarsem raamat Sigatüüka raamatukogus üldse.
"Pole viga," sõnas ta viimaks, libistades jalad tagumiku alla, toetades end vastu diivani pehmet ning mugavat seljatuge. "Suvel ei teinudki eriti midagi. Veidi tööd ning ülejäänud aja puhkasin," meenutas ta ning kortsutas kulmu. Oli juba teada asi, et Samara perekond kõige rikkam ei olnud. Õnneks oli viimane aasta, kus pidi ta endale õpikud ja uue rüü ostma (Samara oli tüdruku kohta liigagi pikka kasvu). Pärast Sigatüügast kavatses ta minna tööle, kuid kuhu, seda tüdruk ei teadnud.
|
|
|
|
Post by Hans Caughrean on Mar 28, 2010 16:03:05 GMT 3
Hans võttis "Sigatüüka Ajaloo" vastu igaks juhuks kahe käega. "Aitäh," sõnas ta ja toetas raske raamatu põlvedele. Poiss joonistas kaminas põleva tule, kasutates erinevaid harilikke: Hb kuni 8b et tuua paremini esile varjundeid ja valgust kaminas põleva tule taustal.
"Mis tööd sa tegid siis, suvel?" tundis Hans huvi. "Viiuli mänguga teenisid ka veidi raha?"[/color]
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Mar 28, 2010 16:11:54 GMT 3
Samara noogutas ainult peaga, kui ta poisi tänusõna kuulis. Ta heitis kiire pilgu kaminatulele, mida noormees joonistas ning tõusis viimaks diivanilt püsti, kõndides kamina ette. Ta langes põlvili selle ette maha pehmele vaibale ning viskas tulle mõned jämedamad puuhalud. Leek muutus mõneti suuremaks ning kogu puhketuba oli mõnusates ning hubastes oranžikates varjudes.
Koolivanem naeratas rahulolevalt, suundus tagasi diivanile ning viskas end sellele pikali, toetades pead käele. Nii sai ta vaadata nii noormeest kui ka kaminatuld. "Viiulimänguga ei teeninud ma midagi. Sa ju tead küll, et mulle ei meeldi eriti avalikult esineda," sõnas näitsik õlgu kehitades. "Kuid ma aitasin enda jalutut naabrit. Väga palju raha ei saanud, kuid piisavalt, et endale kooli tarbeks uusi õpikuid soetada."[/color]
|
|
|
|
Post by Hans Caughrean on Mar 28, 2010 17:12:08 GMT 3
"Nojah... Ega see raha teenimine kerge asi pole," sõnas Hans, pööras pilgu korraks pärgamendilt Samarale. "Ja kuidas su vanematel läheb?"
Hans lõpetas kamina joonistamise, tõstis pärgameni endast veidi kaugemale ja võrdles joonistatud kaminat päris kaminaga. "Perfektne," mõtles ta rahulolevalt.[/i]
|
|
|
|
Post by Justin Coates on Mar 31, 2010 13:56:49 GMT 3
Kogu selle lärmi sisse sisenes viimaks ka Justin. Ta oli tulnud Siganurmes, seal oli ta veidike Kolmes Luuas ühe kohaliku tuttavaga juttu ajanud, õhtust söönud ja siis kooli poole tagasi hakanud astuma. Nüüd, kui ta puhketuppa sisenes, viipas ta tutavatele ning seejärel kadus mõneks ajaks poiste magamistuppa. Seal vahetas ta riided, võttis kaasa mugude raha ning ära peidetud pudeli tuliviskiga. Tal oli nüüd kabas koolist taas välja hiilida, et siis Londonisse ilmuda ja seal üks korralik reedeõhtune kräu maha pidada. Taas sisenes ta puhketuppa, jälgides mõnda aega sõprade võlurimalemängu. Tal ei olnud lahkumisega kiire.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 1, 2010 20:22:42 GMT 3
Samara kiikas kerge huviga poisi joonistamist ning muigas endamisi. "Hästi nagu alati," vastas ta üsna lühidalt sõbra küsimusele. Samara vanemad olid alati õnnelikud olnud. Nad vaidlesid harva ning pisiasjade pärast ning pärast seda olid nad alati ära leppinud.
Kui puhketoa ava lahti läks ning üks noormees sellest sisenes, saatis Samara teda kergelt uudishimuliku pilguga poiste magamistuppa. Juba peagi too aga naases ning tütarlaps pööras enda pilgu tagasi Hansule, et mitte võõrast liiga palju vahtida. Uudishimulik, nagu ta oli...
|
|
