|
|
Post by Iris Solana on Apr 14, 2010 21:36:29 GMT 3
Kell oli üsna vähe. Kindlasti mitte veel kümme, võibolla umbes üheksa. Igaljuhul oli Iris juba täiesti ärkvel ja tatsas järve poole. Neidisel oli seljas põlvedeni kleit, mille seelikuosa oli kahar ja pihaosa taevasinine. Peale oli tütarlaps valinud beežika jaki ning kaelas ripusid kaks kaelakeed - sinine ja valge, ning hõbedaste litritega sall. Jalas olid Irisel nagu alati - ketsid. Seekord siis valge ja sinine. Vasaku käe sõrmede vahel hoidis ta musta veekindlat markerit. Tütarlaps istus ühe puu juurde maha, pea toetumas vastu krobelist tüve. Iris tõmbas ühe ketsi jalast ja hakkas sinna musta markeriga hispaaniakeelseid lauseid kritseldama, endal nägu naerul.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 15, 2010 18:56:48 GMT 3
Sellel võrdlemisi varajasel hommikul liikus kooli territooriumil ringi ka Ravenclaw koolivanem Lyra. Ta ei teinud oma tavapärast ringkäiku, vaid lihtsalt jalutas mööda kooli territooriumit ringi. Lyra jaoks oli tegelikult kell alles vähe, sest talle meeldis magada, aga teadis, et tervet elu ei saa maha magada ja vahepeal peab ringi liikuma ja midagi tegema. Kui selleks millegi tegemiseks ongi ainult sihitult ringi patseerimine.
Järve juurde jõudes nägi ta natukene eemal puu all väikest tüdrukut, kes midagi sodis või joonistas, nii kaugele täpselt ei paistnud ja Lyra pidi lähemale liikuma. Algul otsustas ta lihtsalt mööda liikuda, aga nähes, et tüdruk oma ketse sodib, pidi Lyra naeratama ja siiski tüdruku juurde minema.
"Kas sa tead, et võlukunsti kasutades on tekst püsivam ja kindlasti vähem määriv," küsis Lyra naeratusega, mis alati ta huulil oli. Alati. Mitte kunagi ei läinud ta kellegiga rääkima ja siis masendunud olnud. See võis tulla paari lause pärast, aga alguses oli Lyra nagu isiklik päike ükskõik kellele - eelkõige iseendale.
|
|
|
|
Post by Iris Solana on Apr 15, 2010 19:18:36 GMT 3
Iris kergitas pead ja vaatas Ravenclaw'i koolivanemale otsa. "Tere sulle ka," ütles ta naeratades. "Tean, tean.. aga mulle meeldib kalligraafiat harjutada..," venitas neidis muiates ja vaatas Lyra poole. Muidugi ta teadis neidise nime, koolivanem - pealegi veel selle maja, kus tema oli, ikkagi ju. Neidis vaatas rahulolevalt ketsi. 'Ilus,' mõtles ta ja pööras pea tagasi Lyra poole. "Hispaania keelt oskad?" küsis ta samalajal ketsi jalga sikutades.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 15, 2010 22:19:19 GMT 3
"Habla espanol?" ütles Lyra naerdes ja raputas siiski pead. "Ei oska. Prantsuse keelt oskan," lisas ta siiski. Hispaania keelt oli ta tahtnud mingi aeg õppida, aga ei olnud seda aega kooli kõrvalt kuskilt võtta ja ainult suvekursustest ei oleks kasu olnud. "Küsimusest eeldan, et sina oskad," nentis Lyra.
|
|
|
|
Post by Iris Solana on Apr 16, 2010 14:15:01 GMT 3
Iris noogutas muigega. "Pooleldi hispaanlasena on raske seda keelt mitte osata," märkis ta ja eeldas juba küsimust nahatooni kohta ning seletas kohe:"Ainult mu isa on Hispaaniast pärit, sellepärast mul nii hele nahk ongi.. Ema on inglane." Mõne hetke pärast lisas neidis, kahetsusenoot hääles:"Tegelikult on see niiiiiii ebaaus, et mu venna on pruuni nahaga ja mina meenutan luike." Iris viis pilgu markerile enda käes, samalajal sõnades:"Prantsuse keel on armas. Võibolla kunagi õpetad seda mulle.. palun?" Tütarlapse pilk eksles tagasi Lyrale, kuid vaid hetkeks.. Peaaegu kohe leidis neidis ennast ketsi peale kirjutatud lauset silmitsemas. 'El sol en tus ojos', oli sinna kritseldatud.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 16, 2010 20:29:18 GMT 3
"Võib-olla õpetangi," ütles Lyra naeratusega kuigi ei kujutanud seda hästi ette. Kuidas sa saad õpetada kellelegi midagi, mis sinu enda jaoks on nii iseenesest mõistetav ja loomulik? Aga mis seal ikka. Õpetajad on ju olemas, eks? Lyra mõtted rändasid kaheks sekundiks kes teab kuhu ja siis tõi miski teda maa peale tagasi. Või siis pigem enam-vähem koju. "Sul on ka venna?" küsis tüdruk rõõmsa häälega.
|
|
|
|
Post by Iris Solana on Apr 17, 2010 16:26:38 GMT 3
Iris noogutas rõõmsalt. "Kõigest kahe aastane," lisas ta hetke pärast naeratades. "Ta nimi on Ryan. Hea on, et mul emme on hästi nõudlik ja polnud nõus mu vennale mingi tobeda ilmastikunähtuse järgi nime panema. Minul kahjuks nii hästi ei läinud..," rääkis tütarlaps muiates ning samalajal Lyra poole vaadates. "On prantsuse keel raske?" küsis neidis.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 17, 2010 20:13:27 GMT 3
"Prantsuse keel ei ole tegelikult raske. Keerulised võivad olla ainult ajavormid ja tegusõnade õige pööramine. Muidu on see ikka suht kerge," ütles Lyra. Ja pealegi kui osata juba hispaania keelt ja inglise keelt, siis prantsuse keel, olles suguluskeel, ei tohiks väga raske olla.
"Mul on ka väikevend. Aga ta on alles aastane. Saab kohe aastaseks tähendab," rääkis Lyra. Ta igatses Joe'd natukene. Siin koolis olles magab ta maha nii paljud oma väikevenna esimesed asjad, et see on lausa kurb.
|
|
|
|
Post by Iris Solana on Apr 18, 2010 13:46:00 GMT 3
"Mmmm," venitas Iris mõtlikult. Prantsuse kultuur on üldse väga armas temaarust ja seda keelt õppida oleks lausa imeline.. Neidis kõõritas mõtlikult Lyra poole. Koolivanem rääkis ilmselt väga hästi prantsuse keelt, niisiis palus Iris tal midagi prantsuse keeles öelda:"Räägi midagi prantsuse keeles, palun."
"Väiksed lapsed on küll toredad, kuid ma loodan, et Ryan jääb mu ainukeseks vennaks või õeks," ütles tütarlaps, huulil mänglemas sõbralik naeratus. "On sul veel õdesid või vendi?" küsis ta siis, pöörates pilgu peegelsiledale järveveele.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 19, 2010 23:57:49 GMT 3
"J'ai un frère. Il s'appele Aron Joseph," vastas Lyra nii Irise küsimusele, kui ka soovile midagi prantsuse keeles kuulda. Rohkem aga ei tahtnud Lyra rääkida, et ei peaks kogu juttu uuesti kordama. Üksikuid lauseid oli parem tõlkida. Pealegi ei mäletanud tüdruk tihti enam, mida ta ütles ja seda oleks raske tõlkida.
|
|
|
|
Post by Iris Solana on Apr 24, 2010 11:26:32 GMT 3
Iris pingutas hetkeks ajusid ja küsis siis kahtlevalt:"Kas sa ütlesid, et sul on vend ja ta nimi on Aron Joseph?" Neidis viis hetkeks pilgu taevale, kus päike imearmsalt säras. Päikesekiired paistsid ka neidisele, mis pani ta litritega kaunistatud salli sätendama. 'Päike on minu jaoks,' mõtles Iris naeratades. Solana tähendas siiski päikesepaistet ju.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 25, 2010 23:32:38 GMT 3
"Mais, oui," ütles Lyra naeratades ja pööras ka end korraks päikese poole. Ta oli üks neid inimesi, kes peaaegu et elas päikese nimel. Ja tundus, et selle armastuse sai endale ka Joe, kuigi ta ei või väga kaua päikese käes olla. Ikkagi naudib ta iga hetke, mida saab lageda taeva all sooja käes veeta.
"Kas sa mulle tahad midagi hispaania keeles rääkida, s'il te plait?" küsis Lyra, ikka veel päikese poole suunatud näoga.
|
|
