|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 17, 2010 13:42:09 GMT 3
Jyrki kuukas neiu muiates ära. Tal oli õigus. "Mulle ei meeldi ka suured ja rahvarohked kohad. Või noh, tegelikult see oleneb ka vägagi seltskonnast. Aga üldiselt eelistan ma väikest seltskonda või üldse üksinda vaikuses olemist," lausus noormees. Ta ei tundnud end veidralt Samarale oma veidrustest rääkides. Osadele inimestele öeldes, et ta armastab vaikust ja üksindust oli tõesti veider.
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 18, 2010 12:38:10 GMT 3
Samara muigas nõusolevalt. Tundus, et neil Jyrkiga on rohkem sarnaseid jooni, kui lihtsalt sarnane stiil ning muusikamaitse. See oli tore. Oli hea vaheldus kellegagi ühist keelt rääkida.
"Sama siin," kommenteeris koolivanem viimaks, seirates kerge huviga noormeest. "Suurtes seltskondades ei oska ma lihtsalt end sisse sulatada ega millestki rääkida. Ma tunnen end nagu viienda rattana vankri all. Kuid üksi või noh... väikses seltskonnas on see eelis, et suudan end märgatavaks teha."
Jõudnud enda pika monoloogiga ühele poole, ohkas tütarlaps sügavalt ning heitis kiire pilgu aknale, mis nendest kuigi palju kaugel ei olnud. Väljas oli endiselt pime ning vihma kallas kohutavalt. Kamina ees koos Jyrki ning Võiõllega oli ikka palju parem istuda, kui väljas vihma käes olla.
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 18, 2010 12:46:39 GMT 3
"Just ja tavaliselt on ka nii, et suurtes seltskondades on väga vähe või polegi neid inimesi, kellega sul midagi ühist oleks ja kellega ka pikemalt rääkida," lausus Jyrki. "Väikses seltskonnas jällegi on see, et see võibki just koosneda inimestest, keda sa tead ja kellega sul on millestki rääkida." Noormees jõi lonksu oma tuliviskist, mis oli lõppemas. "Millega sa muidu üldse tegeled?" küsis ta kerge uudishimuga.
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 18, 2010 12:57:12 GMT 3
Samara irvitas endamisi, noormees rääkis üsna naljakalt, kuid tõeselt. Tundus, et neil oli tõesti, millest rääkida, sest poiss oli olnud kui jutuveski. See oli tore.
Kuulnud aga tema küsimust, vajus Sam sügavalt mõttesse, heites pilgu lakke. "No kõige suurem hobi on muidugi muusika," sõnas tütarlaps, koondades enda tähelepanu jällegi hufflepufflasele. Oli nii veider, et nad olid küllalt palju kokku põrganud, kuid teadsid teineteisest suhteliselt vähe. Noh, nüüd olid nad esimest korda kahekesi ka. Oligi hea võimalus üksteise kohta erinevaid teabeid teada saada.
"Mängin viiulit ning suupilli. Samuti meeldib mulle laulda, aga mul on kerge foobia laulmisega publiku ees. Pilli mängimist see aga ei sega. Veider." Tütarlaps kortsutas kulmu, rüübates mõned sõõmud enda pudelist. "Lennata meeldib mulle ka, aga sellega tegelen ma ainult koolis, sest noh... ma olen mugu ja ma ei saa enda kodukohas lihtsalt luuaga ringi lennata. Muud erilist nagu ei olegi."
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 18, 2010 13:08:46 GMT 3
Jyrki muigas kergelt. "Ma pelgan ka natuke publiku ees laulmist. Selles osas ma ei saa aru, kuidas Jussi sellega hakkama saab. Kuidagi veider on lihtsalt mingi rahva ees laulda," tõdes ta ja jõi ka viimase lonksu oma joogist. "Muidu pillidega saan ka mina täiesti vabalt hakkama. Mängin muidu trumme, kitarri ja klaverit. Kunagi mängisin ka viiulit, aga see polnud päris minu jaoks."
Noormees piilus korra pudeliavast sisse ja hammustas kergelt alahuulde kui avastas, et pudel on tühi. "Ma lähen ostan omale veel juua. Sooviksid sa ka midagi?" küsis Jyrki tõustes.
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 18, 2010 16:33:00 GMT 3
Samara kergitas kulme. Jyrki mängib ka klaverit? See oleks ilus vaatepilt olnud, näha teda klaveri taga.
Kuuldes aga tema küsimust, noogutas Samara, sest tema Võiõlle oli otsakorral ning juba enne otsustas ta midagi kangemat juua. "Too mulle üks Tuliviski siis," sõnas koolivanem, rüübates enda Võiõlle pudeli tühjaks ning asetades taara lauanurgale. Seejärel koukis ta enda mantli taskust oma rahakoti ning leidnud sealt vajaliku summa, andis ta selle Viski ostmiseks Jyrkile. Mingist väljategemisest ei tahtnud ta kuuldagi. See oleks ebamugav olnud.
Libistanud jalad enda alla kõverasse, võttis tütarlaps ühe käega põlvedest kinni, toetades teist kätt diivani seljatoe servale. Naeratades jälgis ta noormeest.
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 18, 2010 16:40:27 GMT 3
Jyrki noogutas ja vaatas kulmukortsutusega, kuidas Samara talle raha annab. "Eem.. Sa võid selle raha endale järgmiseks korraks jätta ja ära parem hakkagi vastu vaidlema," sõnas soomlane, võttes ühe Samara käe, pannes raha neiule pihku ja pannes neiu sõrmed üle selle. Ta naeratas koolivanemale ja seadis suunad leti poole. Bradley tellis kaks tuliviskit ning pani letile ka raha. Nooruk jälgis, kuidas mees leti taga pudelid võttis, need avas ja letile pani. Mees pani letile ka raha, mis jäi Jyrki antud summast üle. Poiss pani raha tasku, tänas meest, võttis pudelid ja läks tagasi Samara juurde. "Palun väga," sõnas ta ühte pudelit neiule ulatades.
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 18, 2010 16:56:12 GMT 3
Samara oigas kõva häälega, kui noormees oli viimaks lahkunud. Miks pidid mehed sellised olema? Mis värk neil oli selle väljategemisega? Olgu, Samara ei olnud küll rikas, kaugel sellest, kuid siiski oli ta harjunud enda kulutusi ise tasuma. Kuid seekord ta leppis ning lubas endale seda luksust, et tal jääb ühe pudeli võrra raha rohkem järgi. Ta libistas mündid tagasi rahakotti, rahakoti mantli taskusse ning pööras enda silmad lakke, jäädes noormeest ootama.
Kui ta viimaks tema naasvat häält kuulis, pööras tütarlaps enda tähelepanu noormehele ning võttis tänades pudeli vastu. Ta avas selle hammastega ning rüüpas sellest mõned kibedad sõõmud, tundes, kuidas pudeli kibe sisu tema kurku kõrvetas. Ta aga teadis, et peagi harjub ta sellega ära, sest nii oli alati.
Asetanud pudeli õrna kolksatusega enda ees olevale piklikule diivanilauale, pöördus tütarlaps nüüd tagasi hufflepufflase poole. "Kuid räägi nüüd veidi endast," palus Samara, sest Jyrki huvitas teda. Noh, ta vähemalt soovis temast veidi rohkem teada saada kui lihtsalt tema hobisid.
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 18, 2010 17:05:07 GMT 3
Jyrki jõi lonksu oma pudelist ja jäi mõtlikuks. "Mis siin ikka rääkida. Olen soomlane, käin seitsmendas klassis ja Hufflepuffis. Elan koos oma vanema venna ja meie loomadega Helsingist natuke väljas. Olen bändis. Umm.. Rohkem huvitavat ei oskagi ma sulle ise rääkida," lausus noormees rahulikult. "Ma sooviksin muidugi ka sinust natuke rohkem kuulda," tõdes ta.
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 18, 2010 17:12:52 GMT 3
Samara vangutas pead. Noormees rääkis talle peaagegu seda, mida ta juba teadis. Ta olks tahtnud temast põhjalikumat teavet. Näiteks seda, kus olid tema vanemad või mida Jyrki pärast kooli lõpetamist peale hakkab.
Kuid ta ei hakanud praegu seda asja rohkem susima. Selle asemel mõtes ta veidi ning sõnas, võttes enda joogipudeli taaskord kätte: "Mina olen rumeenlanna ning elan koos enda vanematega Rumeenias. Kuid sageli elutsen ma ka Londonis. Mul on enamiku sõpru seal. Bändis ma ei ole, kuid mu vend see-eest on. Hetkel õpib mu vend välismaal ning peagi peaks neil tulema Inglismaal tuur."
Ta tegi väikese pausi, et rüübata enda Tuliviskit.
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 18, 2010 17:19:12 GMT 3
Jyrki kergitas kergelt kulmi."Su venna muusika kuulaks küll ära," sõnas ta muiates. "Muidu kui sa ka tahad midagi rohkemat mu kohta teada siis küsi aga julgelt. Ma ei hammusta.. Kõvasti," lausus noormees lõbusalt ja jõi ühe mõnusa sõõmu oma pudelist.
ot. Ideeauk..
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 19, 2010 11:53:34 GMT 3
Samara kergitas õrnalt enda kulme. "Ooo," sõnas ta meela tooniga kaasamängimiseks, kuid praegu ta end eriti tõsiselt ei mõelnud. Ta pidas Jyrkit enda sõbraks ning oleks veider olnud kuidagi teistmoodi. Veider, kuid mitte võimatu. Sam polnud lihtsalt kunagi sellele mõelnud vaid lihtsalt tunnistanud, et noormees on kena.
"Noh," alustas Samara, sest talle oli ju antud teatud vabadus noormehe tundmaõppimiseks. "Räägi mulle siis veidi rohkem enda perekonnast. Soome elu on kindlasti palju teistsugusem. Kõik need traditsioonid.. Või noh, ma ei tea ka samas..." Ta hääl vaibus, kui ta enda pilgu maha lõi ning uuesti pudelisse sukeldus.
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 19, 2010 22:35:12 GMT 3
Jyrki turtsatas lõbusalt. Kuuldes aga palvet rääkida enda perekonnast ja traditsioonidest, muutus noormees veidi tõsisemaks. "Umm.. Mu pereks ongi suht nagu ainult mu vend, tema tüdruk ja kari loomi. Nimelt kuskil kolm aastat tagasi umbes meie vanemad surid. Nad kukkusid lennukiga alla. Nüüd me enam eriti nagu ei pea neist vanadest traditsioonidest kinni, kuna esiteks pole aega ja teiseks see lihtsalt pole enam see, mis see enne oli, kuna mitte miski pole enam sama," rääkis noormees rahulikult ja jõi vahele ühe lonksu oma joogist. "Muidu varem oli meie perel mitmeid traditsioone. Meil olid Soome traditsioonid, kuna enamuse ajast veetsime me Soomes ja meie isa oli soomlane ja siis olid meil ka Inglise traditsioonid, kuna meie ema oli inglanna ja no vahel veetsime me ka tema kodumaal aega. Kõige tähtsamad olid meil kõigi sünnipäevad, jõulud, aastavahetus ja kesksuvi. Jõule ja aastavahetust peame me siiani Jussiga vägagi tähtsaks, kuna need olid mõlemad ka meie vanemate lemmikpühad, sest jõuludel said nad esimest korda kokku, samal aastal aastavahetusel said nad uuesti kokku ning asi hakkas susisema ja viie aasta pärast vana aasta öösel vastu uut aastat täpselt keskööl palus mu isa ema kätt.. Ja see oli kohe väga teemast välja. Aga üldiselt jah neid kahte püha peame me juba ka sellepärast, et need olid meie vanematele tähtsad. Muidu on meil nende pühade traditsioonid sellised täitsa tavalised. Me sööme mingit praadi, jõuludel vahetame kinke, aastavahetusel laseme mõned pakid ilutulestikku õhku või siis kutsume ka lähedasemad sõbrad kokku ning lihtsalt oleme." Bradley jäi mõtlikuks, mõeldes, mida veel öelda. "Mingeid erilisi traditsioone meil nagu rohkem polegi. Kui siis valentini päeva või soome keeles siis Ystävän Päivä. Kuigi meil Soomes ei ole see tähistatud nagu romantilise pühana vaid lihtsalt nagu rohkem sõbrapäev. Sel päeval me igatahes ka saadame üksteisele ja ka teistele sõpradele kaarte. Muidu teised kaks tüüpilisemat püha on Runebergi päev. See on viiendal veebruaril ja siis tähistatakse kuulsa Soome-Rootsi luuletaja sünnipäeva. Sel päeval on traditsiooniliselt magustoiduks mingid pisikesed moosiga tordikesed," lausus noormees. "Ja siis on ka vastlapäev, mil põletatakse jõulukuused ära ja lastakse kelguga lumistest küngastest alla liugu. Veel üks suurimaid pühasid Soomes on kesksuvi, mida meiegi tähistame. Paljud inimesed teevad siis lõkkeid. See on selline aeg, kus on hästi hilisel ajal veel ka valge ja mõnes kohas lihtsalt päike ei loojugi. See on ka üks vägagi maagiline aeg, kuna sel ajal katsetavad ka tavalised inimesed maagilisi asju, aga muidugi mitte midagi sellist nagu meil siin on. Neil on nagu selline maa lähedane maagia ja enamasti on sel ajal tegemist siis armumaagiaga. Kesksuve tähistatakse üldiselt nädalavahetusel ja siis tuleb neljapäeval juba suurem poes käimine ära teha, kuna reedel pannakse poed varem kinni. Ma olen su nüüd oma jutuga vist täiesti ära tüüdanud," rääkis Jyrki. Ta jõi paar suuremat lonksu oma joogist, kuna pikalt rääkimine oli kurku kuivatanud ja küll ta nüüd oli ikka ka pikalt rääkinud.
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 20, 2010 21:45:50 GMT 3
Samara ajas end mugavamalt diivanile istuma ning toetanud enda põske vastu seljatuge, kuulas ta noormeest silmitsedes tema pikka loengut enda perekonnast nind traditsioonidest, mis oli üsna huvitav. Samara perekond oli küll lähedane, kuid temad tähistasd ainult jõule, sest aastavahetusel, mil oli Sam´i sünnipäev, oli Samara koos enda sõpradega ning ülejäänud aegadel passis ta Sigatüükas. Ta rüüpas mõned sõõmud enda joogist ning hakkas vaikselt naerma, kommenteerides ainult: "Lahe."
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 20, 2010 22:02:40 GMT 3
Jyrki turtsatas kergelt. "Kui sa soovid siis sa võid suvel kesksuve pühaks Soome tulla ja me võiks ka mõnel festivalil käia. Ma muidugi ei suru midagi peale," lausus noormees sõbralikult naeratades. Ta jõi veel paar mõnusat lonksu oma joogist, tundes, kuidas tuline jutt ta keha läbistab.
|
|