Öösel.

[Iris Solana]

Iris kõndis rutakal sammul Põhjatorni trepist üles. Poole trepi peal jäi ta seisma ja nõjatus vastu külma kiviseina, silmad suletud. Neidise käed olid jääkülmad, sest ta oli kindad - viimasel ajal juhtus seda eriti tihti, magamistuppa unustanud. Iris sättis salli paremini kaela ja põimis käed endale ümber. Irisel oli seljas pikk ja vähemalt kaks numbrit suurem pusa, kui vaja oleks olnud ja kitsad teksad, mis polnud jahedal ööl väljaminemiseks sobiv riietus. Tütarlapsel polnud mingisugust põhjust siin olla, aga tal oli jälle uni ära läinud ja siia tulemine tundus parim mõte, millele ta selle kohutava peavaluga suutis tulla.

[Ferdinand la Coiré]

Käed sügavale kitsade teksade taskutesse surutud, kooserdas Ferdinand Põhjatorni poole. Ta ei oleks sellel ööl sugugi viitsinud patrullida, kuid kahjuks oli ta selleks sunnitud, sest ta oli siiski koolivanm ning praegu oli just tema kord. Noormehe halli kapuutsiga ning eest lukuga pusa rinnale oligi kinnitatud tema koolivanema märk, mille hõbedasel poleeritud ning läikima löödud pinnal seisis KV. Noormehe pusakaelusest paistis tumesinine T-särk, millel paistis mingi kiri peal olevat. Jalas kandis noormees vanse, need olid väga mugavad.
Viimaks aga ahhetas ta, kui põrkus kellegagi kokku. Olles nii kinni oma mõtetes, ei olnud ta tähelegi pannud, et tema sammud olid teda viinud kellegagi kokku. "Vabandust," sõnas noormees koheselt, vaadates enda elektrisiniste silmadega tütarlapsele otsa. "On teiega ikka kõik korras?"

[Iris Solana]

Iris avas ehmunult silmad, kui keegi talle otsa koperdas ja jäi vaatama kõige sinisematesse silmadesse, mida ta elus näinud oli. Muidugi oli see müks nii väike, et Solana oleks tavajuhul kindlasti püsti jäänud, aga just siis pidi ta oma ruuduliste ketside paelade otsa komistama ning neidis lendas trepile maha, tehes oma jalale väga haiget. Iris lahvatas näost punaseks ja tõusis nii kiiresti kui võimalik püsti, ise samalajal hirmunult mõeldes:'Oeh, ma ikka oskan.. Nii heledanahalistel nagu mina, peaks punastamine keelatud olema, varsti võtavad veel põsed tuld.' "Kõik on korras," ütles tütarlaps vaikselt, lisades kiiresti:"Palun ära teieta mind. Iris olen."

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand vaatas suurte silmadega tüdruku kukkumist, üritades teda kinni püüda, kuid oli liiga hilja, näitsik oli pikali maas, kuid sama kiirelt oli ta ka püsti tõusnud. Noormees teadis, mis tunne tal olla võis - poiss oli siiski ju hufflepufflane ning oma olemuselt oli ta mõnikord totaalne kobakäpp.
Koolivanem hoidis kulmu murelikult kipras. "Ferdinand," sõnas ta tasaselt, seirates pikalt neidu, justkui kaheldes, et temaga kõik korras on. Võibolla laguneb ta kohe tükkideks?

[Iris Solana]

Irisel oli tõesti piinlik. Hetkel oli ta suurim soov, et ma ta jalgeall avaneks ja tõmbaks ta endasse. Neidis naeratas kahtlevalt. Loodetavasti mitte liiga kahtlaselt, sest ta ei tahtnud, et peale kohmaka esmamulje, mille ta endast ilmselgelt jättis, tunduks ta veel ka mingisuguse haiguse all kannatavana. Kiirelt vaatas ta kella ja pidi vastumeelselt tõdema, et see näitas juba liiga palju ning Iris oleks pidanud juba voodis olema.. Ometigi polnud tal plaanis lahkuda. Mitte veel. "Eee.. nooh," venitas tütarlaps ettevaatlikult. "Ma ikka võin siin olla, eks? Ma mõtlen, et ma ei riku vist ühtegi reeglit, ega ju?" uuris ta kahtlevalt kulmu kergitades, kui nägi Ferdinand'i dressipluusi rinnal ilutsemas koolivanema märki.

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand hoidis hoolega tagasi turtsatust, mis vägisi tema huulile kippuda tahtis, kui ta tütarlapse kohmakat käitumist märkas. Oma arust ei olnud noormees nii jube, et tüdruk nüüd täitsa keeletu olema peaks, kuid õnneks kogus tütarlaps end kärmelt. Koolivanem vaatas hetkeks enda ümber ringi, kuid viimaks libisesid tema silmad tagasi näitsikule. "Kui sul just midagi eluliselt tähtsalt professor Trelawneyle öelda ei ole, ei tohiks sa siin olla. Muidu arvatakse, et oled pahapeal väljas ning ma ei usu, et sa jamasid tahaks," sõnas noormees ausalt. Enda tiitli suhtes oli ta vägagi kohusetundlik. "Kuid mul oleks igav üksi ringi patrullida. Võid mulle seltsi pakkuda, kui on soovi."

[Iris Solana]

Neidis avas juba suu, et küsida, kas kui ta kohe jalga laseb, pigistab Ferdinand selle kohapealt silma kinni, kuni poiss seletas, et Iris võib koos temaga patrullida. Tütarlaps mõtles hetke ja noogutas siis, saates seda sõnaga:"Meeleldi." Siis ta kummardas ja surus ketsipaelad tossudesse, et neidis jälle komistama ei hakkaks. Ferdinandi poole kiigates hakkas ta aeglaselt trepist üles kõmpima.

[Ferdinand la Coiré]

Noormehe huulil püsis muie, kui ta enda käed sügavale taskutesse surus ning seejärel koso näitsikuga kõmpima hakkas. Nende vahel püsis vaikus, kuid viimaks köhatas noormees ning päris, pöörates enda pilgu näitsikuni: "Mis sind üldse sia toob?"

[Iris Solana]

Iris vaatas hetkeks poisi poole, kallutas siis mõtlikult pead ja alustas jutuga:"Noh, tavalisel päeval oleks ma sellel ajal juba ammu maganud, aga mul hakkas pea kohutavalt valutama.. Niisiis otsustasin ma jalutama tulla." Hetkeks kahtlevalt naeratades viis ta pilgu ketsidele, mis olid küll mõlemad ruudulised, kuid erinevat tooni - seekord siis sini - puna - rohe ning musta - valge ruudulised. "Sinu käest pole seda ilmselt mõtet küsida," lausus neidis mõtlikult ,"On suhteliselt ilmselge, et sa täidad oma kohustusi. On mul õigus?" Iris väristas õlgu. Külmast. "Teinekord valin jalutamise asemel joonistamise. Või panen soojemalt riidesse," jõbises ta rohkem iseendale, kui Ferdinand'ile.

[Ferdinand la Coiré]

Ferdinand kuulas tütarlapse juttu, kõndides endiselt treppidest üles. Paratamatult mõtles ta sellele, et seal võiks liftid olla. Üsna raske ning nõme oli pidevalt nii pikkadest treppidest üles kõndida, eriti veel, kui astmed olid väiksed ning järsud. Kuid tundus, et Sigatüügas pole mõeldud nüüdisaegse tehnoloogia jaoks. Isegi elektriseadmed ei töötanud seal.
"Täidan, jah, kuid tunnistan ausalt, et ma tahtsin niisama ka jalutada," sõnas koolivanem muigega, viies enda pilgu näitsikule.

[Iris Solana]

"Okei," ütles Iris muiates, kõndides Ferdinandi kõrval üsnagi aeglaselt trepist üles. "Mida sulle üldse teha meeldib?" küsis neidis teema arenduseks. "Mulle meeldib joonistada, jalutada, kitarri mängida, hip - hop'i ja peotantsu tantsida ning riideid disainida," rääkis Iris oma hobidest, näol ikka veel see sõbralik naeratus mis varem.

[Ferdinand la Coiré]

Noormees kuulas tüdrukut, kes üsna jutukas näis ning muigas endamisi. Oli mõnus üle pika aja ka kellegagi rääkida, mitte niisama olla ja mõelda, mida nüüd edasi öelda. "Muusika on põhiliseks hobiks, fotograafia on ka tore," sõnas ta, meenutades, kuidas ta kolm aastat tagasi enda esimese liikuvpiltide pildistamise kaamera sai, mis töötab ju ka Sigatüükas. Viimaks jõudsid nad torni ning oli näha, kuidas üks redel kõrgele professor Trelawney klassi viis.

[Iris Solana]

"Mmmuusika," mõmises Iris mõtlikult käsi puusadele asetades. "Mängid sa ise ka mõnda pilli?" küsis ta siis, näol sõbralik naeratus, vasak käsi ikka veel puusanukile toetumas. Nähes ennustamise klassi viivat treppi küsis ta järgmise küsimuse:"Võtad sa ennustamise tunde ka?"

[Ferdinand la Coiré]

Noormees raputas pead. Tõsi, ta ise ei mänginud kül ühtki pilli. Niisama klimberdada ja tinistada oli tore, aga täiesti ei osanud ta mängida ühtki pilli. Ainult screamoda ning seda ta ka enda kunagises bändis oli teinud, kuid ta ei hakanud seda praegu demonstreerima. Kõik oli ju vaikne ning oleks üsna veider olnud, kui järsku räme karjumine ja röökimne pihta oleks hakanud.
Kuulnud näitsiku küsimust, pöördusid noormehe sinised silmad luugi poole ning noogutas. "Ma võtsin endale peaaegu kõik ained. Läheb vaja ning ma usun, et iga asja teadmine on tulevikus mingitviisi kasulik," sõnas ta muigega.

[Iris Solana]

"Väga.. sügavamõtteline," ütles Iris muiates. "Hakkame alla tagasi kõndima?" küsis ta siis, käsi tugevasti dressipluusi kõhutaskusse surudes. Neidis mõtles hetkeks ja naeratus ta näol asendus tõsise ilme ja kulmukortsutusega. "Mis päev täna on?" küsis Iris pead raputades, nagu oleks ta vastikud mõtted pearaputusega minema ajanud. 'Kui täna on kolmapäev, siis ma tapan ennast ära,' mõtles ta, laubal pisike murekorts.