|
|
Post by Kat Lust on Apr 4, 2010 11:27:07 GMT 3
Tähes särasid tumedas taevas, olles sellega eredale täiskuule seltsiks. Keelatud metsa puud seisid eemal kõrgete siluetina, muutes vaatepildi kergelt metsikumaks. Samuti andis ka sellele vaatepildile ilu juurde Sigatüügas ise, mis seisis künka otsas, mõned kollakad tuled klassiruumides või puhketubades põlemas. See meenutas kergelt Halloweeni. Ning kõige võluvam selle juures oli vaikus.
Kat ei kuulnud mitte ühtegi krabinat peale iseenese südamelööke. Muidugi kogu selle pildi pärast oligi ta nii hiljapeale jäänud. Kuigi seda oli raske uskuda, et üleni hennadega kaetud neidis naudiks midagi klassikalist, kuid siin ta oli. Kodused tööd olid tal juba nagunii ammu tehtud ning kuna ta oli prefekt, siis ta tohtis natukenegi kauem viibida väljas.
|
|
|
|
Post by Justin Coates on Apr 4, 2010 11:33:05 GMT 3
Justin ei olnud ei prefekt, ega koolivanem, kuid siiski suundus ta välja, järve poole. Ta oli aknast vaadanud, et on selge taevas ning puud ei kõikunud, mistõttu väljas oli tuulevaikne. Sellistel õhtutel käis noormees alati järve ääres. Aeglaste sammudega lähenes ta järvele. Ta võttis taskust suitsu ning süütas selle, jäädes seisma järve kaldale. Justin kuulis, kuidas suits, mida ta tõmbab, vaikselt pragises.
|
|
|
|
Post by Kat Lust on Apr 4, 2010 11:41:10 GMT 3
Kat sulges oma silmad, tõmmates kopsudesse värsket õhku, kuid mõni hetk hiljem pidi ta nina kirtsutama. Kogu selle juures tundis ta vastikut suitsuhaisu ning tehes silmad taas lahti, vaatas neidis kõrvale. Pimeduses ei näinud ta kuigi hästi, kuid suitsu suutis ta isegi ära tunda. Kunagi oli ta isegi seda kraami endasse sisse tõmmanud, kuid kui ta sai teate, et oli prefektiks valitud, jättis ta selle sinnapaika. Ta pidi ju teistele eeskujuks olema, mitte õpetama õpilastele halbu kombeid.
Suud kergelt maigutanud, pööras ta ennast täiesti õpilase suunas ning võttis oma võlukepi välja. Ei, ta poleks soovinud sellisel toredal õhtul kellegiga jamada, kuid vähemasti oli tal õigus teada saada, kes nii hilja välja hiilinud oli ning samuti oli ju suitsetamine kooli territooriumil keelatud! Lumosega valguse nähtavale toonud, köhatas ta oma hääle kergelt puhtaks ning astus ise lähemale. "Kas te teate, et te ei tohi kooli aladel suitsetada?" küsis neidis viisakalt, kallutades pea veidike küljele.
|
|
|
|
Post by Justin Coates on Apr 4, 2010 12:55:49 GMT 3
Justin vaatas ikka järve poole, üks käsi jaki taskus, teine suitsu hoidmas. Kuulnud küsimust, vaatas ta isiku poole, kes teda kõnetas. Noormees tundis ära hufflepuffi prefekti. Too oli temast küll noorem, kuid siiski prefekt. Justini huulile kerkis kerge muie. "Jah, tean" vastas ta rahulikult ning kustutas siis koni muru peale ära. Õnneks oli seal samas ka prügikast, kuhu Justin koni sai visata. "Vabandust" lausus ta viisakalt ning maheda häälega, ise hufflepufflasele otsa vaadates.
|
|
