|
|
Post by Leandra LeStrange on Mar 27, 2010 18:50:23 GMT 3
Vampiiritar naeris vaikselt ja noogutas. Tõesti. Inimsööja. Kannibalism oli seadusega karistatav, kuid see oli lihtsalt naljaga öeldud. Tema vend, Dominic ja tema ise olid midagi paremat kui see labane inimesi õgiv olend! "Ravenclawis," vastas ta. Tegelikult polnud mitte keegi perekonnas üllatunud, et lapsed eri majadesse läksid. Leandra ema oli näitena üldse Hufflepuffis käinud. Kuid see oli mitukümmend aastat tagasi. Ning pärast Sigatüüka lõpetamist oli ta saanud Ministeeriumisse tööle. Samas ka see, et Leandra Ravenclawi sattunud oli, tähendas vaid edusamme.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 27, 2010 18:55:17 GMT 3
"Aah tarkade majas," ütles noormees rõõmsalt. Muidugi kõlas see naljakalt, kuid see oli täpselt see, mida ta sinist ja hõbedast kandvast majast kuulnud oli. See oli see, kuhu läksid kõige targemad lapsed. Pealegi tegi asja veel naljaks see, et ta ei osanud ka korralikult inglise keeles lauseid seada.
Ethan kõndis edasi ja hüppas siis jalgupidi ühe tribüünipingi peale. Tasakaalu hoides hakkas ta mööda seda edasi kõndima, kuid siiski jälgis ta pidevalt last silmanurgast. Miski temas tegi noormeest rahutuks.
|
|
|
|
Post by Leandra LeStrange on Mar 27, 2010 18:59:47 GMT 3
Sõnatult jälgis näitsik kuidas Ethan eemaldus ning siis ühele tribüünidest hüppas. Kui ta edasi jalutama hakkas, pööras Leandra oma pilgu tagasi väljakule, seirates selle rohelist murulappi, väravaposte ning kõrgeid seinu. Peagi peavad ka neil hakkama lendluudpalli tunnid, mida ta juba pikka aega oodanud on. Näitsik pole kunagi luuaga lennata saanud ning esimene kord oli alati meeldejääv.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 27, 2010 19:05:11 GMT 3
Ethan kõndis kaugemale ja kaugemale. Tõde oli lihtsalt see, et ta ei osanud nii väikse lapsega juttu ajada. Muidugi oli ta koos töödanud lapsnäitlejatega, kuid nemad olid üldjoones kõik varaküpsed ja ajasid palju vanemat juttu kui nad ise olid.
Ning muud lapsed... Nemad olid alati koos oma vanematega ja siis vestles Ethan tavaliselt vanematega, kellest suurem enamik hakkas teda pommitama küsimutega tema töö kohta.
|
|
|
|
Post by Leandra LeStrange on Mar 27, 2010 19:15:10 GMT 3
Tundes, kuidas maitsev verelõhn hakkab üha kaugenema, tõusis Leandra viimaks ise ka püsti. Ilmselt soovis Ethan, et teda üksinda jäetaks. Pealegi, kes tõesti oskaks temasuguse tatikaga rääkida millegist? Jah, ta suutis alati endast jätte imbetsilli mulje, kes on alati elurõõmus ega oska nukker olla. Kuid ka tema oskas olla sümpaatne, hea vestluskaaslane ning viisaka kõnepruugiga. Enda kleidisabast kinni haaranud, hüppas ta tribüünilt, millel ta istus, maha ja hakkas pisikeste sammudega kooliväravate poole sammuma.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 27, 2010 19:19:16 GMT 3
Kui Ethan ümber pööras ja nägi kaugenevat Leandrat siis ei näinud ta põhjust, miks oleks ta pidanud last peatama. Noormehel puudusid igasugused kogemused lastega, ta ei olnud üks neist, kes taskuraha teenimiseks naabrite lapsi hoidsid. Ei, mitte mingil juhul.
Seega ei näinud ta isegi midagi imelikku selles, et laps läks üksinda koolist välja. Ethan ise istus lõpuks tribüünile ja jäi mõtlikult kaugenevat last vaatama.
|
|
|
|
Post by Leandra LeStrange on Mar 27, 2010 19:34:48 GMT 3
Ei läinud kaua kui Leandra viimaks tribüünide ääres peatus. Ta vaatas ringi, otsides ust kust ta saaks välja minna. Raskelt ohates, silmas ta ainult peamist sissekäiku, mis asus samuti all. Endamisi silmi pööritades, hüppas ta tribüünidelt alla ning maandus vaikse potsatuse saatel rohelise muru sees. Seeliku puhtaks rapsinud, sisenes ta kooli.
|
|
|
|
Post by Ethan Ryuk on Mar 27, 2010 19:42:14 GMT 3
OT: Teema lukku?
|
|
|
|
Post by Leandra LeStrange on Mar 27, 2010 19:42:44 GMT 3
OT: Lukku  |
|
