|
|
Post by Samara Soul on Apr 1, 2010 18:43:50 GMT 3
Samaral oli vaba tund ning ta otsustas selle veeta järve ääres, et mõlgutada mõtteid. Viimasel ajal oli üsna palju juhtunud ning mõtlemisainet jagus. Pikad juuksed nägu raamimas, vajus tüdruk järvekaldale istuma ning põimis käed ümber põlvede. Vaikse ohkega sules ta silmad ning jäi kuulama tuule ulgumist.
|
|
|
|
Post by Arthur McBane on Apr 1, 2010 18:50:09 GMT 3
Arthur oli tulnud kooli territooriumile ja sammus nüüd mööda järve kallast, et siit taas lahkuda. Umbes tund tagasi oli ta alles saabunud ning Hayley ega keegi ei teadnud veel, et ta siin on. Alles homme kavatses ta Hayleyga ühendust võtta, enne oli tal vaja veel juglust koguda. Ta möödus ühest tüdrukust ja peatus siis, kui oli temast umbes kolm meetrit eemal. Arthur keeras ennast ümber ja vaatas pikalt neidise poole. "SAMARA?!," lausus ta siis üllatunult.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 1, 2010 18:55:08 GMT 3
Kuuldes kellegi häält enda nime lausumas, kortsutas ta endamisi kulmu ning tõstis enda pea. Ta silmitses nõutult noormeest, ise endamisi selle üle juureldes, kus ta teda varem näinud on. Ning siis talle meenus... See oli ju see lurjus, kes oli Hayleyle nii palju haiget teinud! Tema pärast pidi Samara teda mitu päeva lohutama, kui too oli tahtnud end oksa tõmmata!
Tütarlaps tõusis püsti, lükates õlalt libisenud Gryffindori värvides salli üle õla, jättes selle seljale rippuma. "Mida kuradit sina veel siin teed, Arthur?" päris ta altkulmu noormeest vaadates. Muidugi teadis ta teda. Kunagi oli ta isegi temaga sebinud, kuid ta oli kõrvale astunud, et Hayley saaks temaga koos olla. Muidugi oli Samara koheselt teadnud, kui värdjas see mees on, kuid tähtis oli ainult Harja heaolu ning õnn.
|
|
|
|
Post by Arthur McBane on Apr 1, 2010 19:02:36 GMT 3
Arthur vaatas Samarale kindlalt otsa ja ta ei kavatsenudki keerutama hakata. Muidugi poiss teadis, mida Sam tema ja Hayley tülist arvatavasti arvas, kuid tüli oli olnud kahepoolne. Sel korral küll. "Ma tulin siia, et Hayley ülesse leida ja talt andeks paluda!," teatas mees nüüd. Ta ei kavatsenud Samaralt abi paluda, sest teadis, et Hayley sõbranna ei aitaks teda nagunii. Samil ei olnud just eriti hea arusaam Arthurist.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 1, 2010 20:17:13 GMT 3
Kuuldes noormehe sõnu, turtsatas tütarlaps endamisi. "Andeks paluda?" päris ta jahedalt, silmad sähvimas. "Kas selleks, et jälle kahe nädala pärast talle haiget teha ning ta siis jälle ma ei tea, kui kauaks ära kaduda? No ei." Ta raputas pead. Ta ei kavatsenudki lasta sel tüübil oma sõbrannat tülitada. Mitte just praegu, kui kõik niigi kooliga keeruline oli.
|
|
|
|
Post by Arthur McBane on Apr 11, 2010 22:31:15 GMT 3
Arthur vaatas Samile otsa ja raputas veidike pead. "Sam, sa ju tead, et see ei olnud nii. Ma ei kavatsegi ennast õigustama hakata, kuid tüli oli kahepoolne." Arthuri hääletoon oli meeleheitlik. Armastus oli ta juba hulluks ajanud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 14, 2010 11:40:51 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ning hingas sügavalt sisse. Tõsi, see oli olnud kahepoolne ning Samara teadis väga hästi, milline võib Hayley vahel olla. Kuid siiski. Ta astus noormehele paar sammu lähemale ning vehkis enda nimetissõrmega mehe nina all. "Pea mu sõnu meeles, McBane. Kui sa peaksid talle veelkord haiget tegema, siis ma otsin su kasvõi põrgust üles, et sind uuesti sinna saata."
|
|
