|
|
Post by Samara Soul on Apr 18, 2010 17:40:17 GMT 3
Samara hakkas vaikselt naerma, kui kuulis poisi sõnu. Tema sõnad vastasid tegelikult tõele. Sam oli mugu ja teadis, millise eelarvamusega kunagi nõidadesse suhtuti. Ning võibolla ka nüüd, kuid praegu ei peetud iga teist inimest nõiaks ega põletatud tuleriidal maha.
"Ja nüüd oled sina siin ning õpid nõiakunsti ning hookus-pookust. Huvitav," sõnas tütarlaps, kujutades ette, milline oleks võinud olla elu sajandeid tagasi. Charlie oli küll sellest rääkinud, kuid tervet pilti ei olnud tütarlaps siiski kokku pannud. Tal polnud õrna aimugi, milline oli olnu noormees sisimas, kui ta veel surematu ei olnud.
Tütarlaps vaatas mõni hetk kuud, kuid juba peagi pööras ta enda säravad smaragdrohelised silmad tagasi noormehele, jäädes teda kerge huviga vaatama.
|
|
|
|
Post by Charlie Snicket on Apr 18, 2010 18:12:02 GMT 3
"Ma õpisin ka tol ajal nõiakunsti. Käisin ka sel ajal siin, Sigatüükas, isegi Ravenclawis käisin aga prefekt ei olnud. Kuigi mu õde oli," rääkis noormees ning sulges silmad, rääkides samal ajal edasi: "lihtsalt, tol ajal kujutati ette, et nõiad on teissugused. Et nad semmivad mustade kassidega ning on punapead. Ma värvisin oma pea nõidusega alati pruuniks kui ma koju läksin. Nõnda samuti tegi Maribel."
Ta teadis, et inimestele meeldis kuulata jutte sellest ajast kui tema noor oli. Siis kui punapealisus oli patt. "Aga elu läks edasi ning mingil hetkel kadus nõidade ees hirm ära, siis tulid sõjad, üksteise järel," meenutas noormees. Tema küla oli olnud üldse millegi pärast väga nõiahirmus. Veider oli noormehe jaoks öelda, et siis kui tema noor oli, kuid tema oli noor ju ammu.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 19, 2010 12:01:23 GMT 3
Samara hoidis muiet enda näol ning silmi noormehel, kui ta poisi juttu kuulas. Ta teadis seda lugu tema perekonnast, Charlie oli seda varem rääkinud. Umbes sel ajal, kui Samara sai teada, et ta vampiir on. Tegelikult sai tütarlaps noormehe saladusest üsna varakult teada. Ta ei käinud sel ajal Sigatüükaski, sest nad olid tutvunud, kui Sam oli olnud alles väike laps. Tüdruk küsi endalt koguaeg mõtteis, mis takistas Charliel teda tapmast, kui nad kohtusid? Tüdruk oli olnud kõigest seitsmene ning keegi ei oleks tähelegi pannud, et üks tatikas on kadunud.
"Mul on kahju, et sa seda kõike nägema pidid," tunnistas tütarlaps ausalt, vaadates nüüd kuud, mida mõni hetk pilved hajutasid. Sel ajal valitses kõikjal pimedus, kuid kui pilved kuu eest ära liikusid, nägi Samara taaskod sillerdavat järvevett, milles ta veel hetk tagasi enda jalgu jahutanud oli.
|
|
|
|
Post by Charlie Snicket on Apr 19, 2010 20:57:33 GMT 3
Charlie raputas naeratades pead. "Mõtle parem, kui paljude ilusate asjade sünni juures ma olen olnud, " sõnas Snic' "negatiivne ununeb kuid positiivne jääb alles. Need sõnad ei olnud just kõige paremad või etemad lohutussõnad kuid need olid sõnad, millesse noormees uskus. Võib-olla oli selles süüdi neiu, kes oli äkitselt tema maailma tulnud kui suur annust positiivsust? Kuid kes teab, võib-olla pärast sajandit masetsemist otsustas noormees vahelduseks ka naeratada.
"Ma olen näiteks jälginud seda kuidas sina suureks kasvasid, " lausus noormees ning sulges silmad, avades need kiirelt, olles jõudnud otsuseni. Kui tüdruk soovib, võib ta lubada tüdrukule, et ta läheb tema matustele, isegi siis kui see tähendaks talle tohutut ümbermuutust. Sest end reeta ta siiski ei tahtnud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 20, 2010 21:53:57 GMT 3
Samara turtsatas, olgugi, et ta näol küll väga rõõmus ilme polnud. Ta kujutas ette, mis tunne noormehel olla võis. Samara oli väiksena päris tüütu olnud. Ronkmustad juuksed olid temal küll pikemad olnud ning ta kandis valgeid kleidikesi, kuid sellegi poolest rääkis ta üsna palju ning kiiresti, vastupidiselt sellele, mis ta nüüd oli.
"Ojaa, see on tõesti suur võit," sõnas neiu sarkasmiga, tõstes enda pilgu, vaadates poisile otsa. Ta oleks samuti tahtnud teda näha ajal, mil Charlie oli olnud laps. Ta oleks soovinud temaga üles kasvada nii, et ta prefekt seda teeb ning võibolla oleks neil hiljem ka midagi välja tulnud, kui poiss poleks vampiiriks muutunud. "Ning nüüd näed sa mind vananemas. Iga päevaga aina rohkem ning rohkem."
|
|
|
|
Post by Charlie Snicket on Apr 21, 2010 20:41:26 GMT 3
"Noored ilusad inimesed on looduse õnnetus," lausus Charlie naljatledes, "vanad ilusad inimesed on kunst. Sinust saab üks kunstiteos. Üks kuratlikult ilus kunstiteos." Ta sulges silmad ja naeratas veidike. Tüdruku lõhn oli ühestküljest küll endiselt kutusv ning meeldiv kuid samas oli ta vist neiuga nii ära harjunud, et see ei seganud suhtlust.
Charlie avas uuesti oma rohelised silmad ning silmistes järvevett. Kuu joonistas sinna peale huvitavaid kujuneid ning noormees tundis soovi minna ja rikkuda neid. Kuid siis meenus, et keegi võib jälgida ning kohe kindlasti ei kavatsend ta end täna reetma hakkata.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 22, 2010 13:33:40 GMT 3
Samara ilme muutus mõnevõrra tõsisemaks, kui ta Charlie sõnu kuulis. Ta vaatas talle mõni hetk otsa, kuid viimaks langetas ta enda pilgu, vaadates taevasse. "Sa ei tea, mida sa räägid," sõnas ta tasaselt. Kuidas sai ilus olla üks krimpsus vanamutt, kes vaevleb seljavaluda üle ning elab rohtudest?
Samara põimis enda käed ümber enda põlvede ning ohkas vaikselt. Miks oli küll kõik teisiti läinud? Miks veeretas saatus tema teele nii raske kivi? Miks pidi Charlie vampiir olema? Või veelgi hullem - miks pidi Samara surelik olema?
|
|
|
|
Post by Charlie Snicket on Apr 23, 2010 20:49:34 GMT 3
"Vat kes räägib," lausus noormees muigega kuid lisas tõsinedes: "See on ütlus, muideks. Ja minu arvates on see tõsi. Võib-olla need vinguvad mutid, kes muud teha ei oska kui kurta, et nemad ei ole ilusad. Kuid vanad inimesed, eriti vanad naised, võib-olla ei ole väliselt kõige ilusamad, siis nende hing - see on üks kõige kaunimaid asju. Aastatega kogunenud tarkus, teadmised, heatahtlikus... See kaunistab inimest ning väline inetus.. see lihtsalt... kaob."
Charlie sulges silmad ning mõtles, et võib-olla oleks õigem, et kui neiu lõpetab, et ta kaoks tüdruku elust. Võib-olla siis saaks tüdruk oma eluga kõiga paremal viisil edasi minna. Kuid omamoodi oli Snic' sõltuvusest tüdrukust. Neiust, keda ta usaldas ning omamoodi endiselt armastas.
|
|
