|
|
Post by Kent D. Larox on Mar 30, 2010 22:19:38 GMT 3
Kent kirjutas ülesse vaid need asjad, mis tema jaoks natukenegi tähtsamad tundusid. Ta pööras professori jutule suurt tähelepanu, sest poisi jaoks oli ajalugu väga suur osa elust ja väga tähtis tund.
|
|
|
|
Post by Professor Binns on Apr 8, 2010 20:07:45 GMT 3
"Enamus allesjäänud hiiglastest sunniti minema elama Põhja-Euroopasse, mägedesse," jätkas kummitus oma tavapärast loengut oma igavalt monotoonsel häälel. Sellel hetkel oli tunnikellani veel pool tundi. Tardunult vaikses klassiruumis oli aegajalt kuulda sulekrabinat vastu pärgamenti ja suure seinakella tiksumist. "Esimene võlurite sõda ei olnud ka ainuke, kuhu hiiglaseid kaasati. Ka teises olid nad täitsa olemas. Nad olid vastutavad mõne küla rüüstamise eest, kuigi mugudele väidet mida? Õige. Et orkaan seal möllas ja kõik alles jättis. Peale teist võlurite sõda on alles vaid väheseid hiiglaseid. On neid, kes põgenesid maalt ja asusid vabatahtlikult elama oma mägedes, oli ka neid, kes vastu hakkasid ja keeldusid ära minemast. Nemad hukati." Binnsi jutule järgnes taaskord vaikus ja seinakella plõksumine. Kummitus ise ei leidnud selles midagi iseäralikku olevat. Tema kõrvad olid harjunud vaikusega ja ta ei teinud enam vahet, kas vaikus oli pinav või tardunud. Vaikus oli tema jaoks vaikus.
"Kas kellegil on küsimusi? Ei? Väga hea. Sellisel juhul palun lugege oma õpikutest läbi peatükk hiiglaste kohta, et rohkem neist teada saada." Vaim ise hõljus nüüd õpilaste seas ringi, et kindlaks teha, kas kõik ikka loevad ja kirjutavad. Aga ta pilk oli võrdlemisi eemalolev ja ega ta palju ei näinud. Piisas, kui õpik lahti oli ja sulg mööda pärgamenti libises.
|
|
|
|
Post by Jyrki Bradley Sulonen on Apr 8, 2010 20:31:37 GMT 3
Jyrki viis pilgu suurele õpikule laua nurgas. Noormees ohkas ja tõmbas selle endale lähemale. Ta avas selle ning lehitses seda. Leidnud õige peatüki hakkas ta lugema ja mõningaid asju ära märkima..
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Apr 8, 2010 21:08:32 GMT 3
Samara kuulas vaimu ning ohkas vaikselt. Lugemine. Kuidas oleks ta pidanud sellesse süvenema, kui ta ei saanud aru sellest, mida õpiku tekst talle öelda tahtis. Kõik need faktid ja aastaarvud.... need ei olnud temale.
Sellegi poolest avas ta vastu puiklemata raske õpiku ning asus härgadest lugema, pilk tekstil ringi liikumas.
|
|
|
|
Post by Lyra Azra Beckley on Apr 8, 2010 22:07:19 GMT 3
Nagu üks eeskujulik Ravenclaw' koolivanem kunagi, peksis Lyra pead paar korda vastu lauda, enne kui raamatu avas ja lugema hakkas. Või noh - üritas lugema hakata. Ta tõesti üritas. Aga see tekst hiiglastest oli kohutavalt igav. Võib-olla peaks ta siiski midagi küsima, et teada saada, mitte üritama seda kuskilt õpikust üles leida. Ta tõesti ei olnud mikroskoopi lugemiseks kaasa võtnud. Ei olnud lihtsalt arvanud, et seda vaja läheb.
Ohkega keeras Lyra õpiku lehti ja haaras ka pärgamendi järele, aga hakkas sinna niisama ühe prantsuse keelse laulu sõnu kirjutama, aeg-ajalt raamatusse vaadates, et näidata, et ta õpib, mitte ei raiska niisama aega. Seinakell tiksus iga hetkega aina aeglasemalt ja vahetevahel kella vaadates tundis Lyra, et kui kell käiks veel aeglasemalt, käiks ta tagurpidi. Sedasi venis see tund tema jaoks lihtsalt.
|
|
