Kella kuue paiku istumas .

[Frederick Thompson]

Noormees oli sisenenud kõrtsi, ning ka omale toa võtta jõudnud, kui end mugavalt istuma sättis . Oli reede õhtu, ning ta oli tulnud just omale koolitarbeid juurde ostmast, mis tal meelest olid läinud, alguses . Oma võiõlle avanud rüüpas ta sealt kerge sõõmu, ning jäi ootama seda ühte inimest, kellega ta pidi kokku saama .

[Andie Davies]

Andie oli kirja saanud Frederickilt, tollelt slytherinlaselt, kellega ta hurtsiku peol koos oli. Gryffindorlane luges kirja ning naeris kergelt. Ta poleks elusees arvanud, et Fred enda viimast lauset tõsiselt mõtleb, kuid selle üle oli tal nüüd ainult hea meel. Fred siiski oli väga kena.

Neidis sättis end ning ilmus siis lõpuks kella kuue paiku seapeasse. Andiel olid jalas madala säärega madala kontsaga saapad ning hallid teksad. Seljas Valge top ning musta värvi jakk. Tüdruku juuksed olid kõrgel hobusesabas, mistõttu ka tema rippuvaid, hõbedasest, kõrvarõngaid näha oli. Pilguga otsis ta Fred'i keda ta esialgu ei leidnud, kuna rahvast oli üllatavalt palju selle koha kohta.

[Frederick Thompson]

Noormees jälgis ust, kui see uuesti avanes .Muigas vaid kergelt, kui pudeliga laual mänglema jäi, ning Andiet vaatles . Neiu oli end tõepoolest üles löönud, ning see meeldis Freddyle . See tõestas, seda et talle meeldis Freddy, ning ta soovis temaga ka edaspidi suhelda . Pudelist sõõmu rüübanud, jäi ta neidu silmitsema, keda vahepeal üldse näha enam polnud tänu rahvale, kes kõrtsis sees oli . Õnneks oli suutnud Freddy hea koha nurgas leida, kus keegi neid vähemalt all istudes ei saanud segada .

[Andie Davies]

Andie liikus aeglaselt edasi, leti poole. Ta tellis endale ühe võiõlle, ise ikka ringi vaadates ning üks hetk märkas ta Fred'i, kusagil nurgalaua juures. Gryffindorlane naeratas kavalalt, noogutas kergelt, kuid jäi siis oma jooki ootama.

Joogi kätte saanud ning selle eest maksnud, liikus Andie nurgalaua poole ning asetas joogi sinna peale. "Ma loodan, et tohib" lausus Andie, kui siis lauda istus ning slytherinlase poole vaatama jäi. Neidis võttis oma võiõlle klaasi ning jõi sellest ühe lonksu, ise ikka noormehe poole vaadates.

[Frederick Thompson]

Noormees noogutas neiule vastu, kui too leti juures seisis . Kui too oma klaasi kätte sai, ning noormehele lähemal liikuma hakkas hindas ta neiu kehakumerusi, ning ta ei pidanud endiselt pettuma . Ta lihtsalt pidi olema kooli kõige kenam tüdruk, kui välistada seitsemnda klassi osad plikad .

Küsimusele vastas ta vaid kerge peanoogutusega . Seejärel sõõmu oma pudelist rüübanud toetas ta küünarnukid laua äärele, ning suunas pilgu Andiele . ''Ma olin suhteliselt veendunud, et sa ei tule .'' Sõnas ta kiirelt, kui käe oma pükste taskusse pani, ning seal sõrmede vahel üht karpi kobama jäi .

[Andie Davies]

Andie uuris ikka Fredericku silmi ning muigas endamisi, ise klaasi lauale toetades, sellest samalajal kinni hoides. "Ma olin suhteliselt üllatunud, kui selle kirja sain" vastas Andie siis seepeale ning naeratas õrnalt. "Ma lihtsalt ei osanud oodata, et su viimane lause mulle osutus tõeseks" seletas ta. Andie ei osanud hurtsiku peol midagi arvata. Ta oli ju purjus ning pealegi oli ta koos slytherinlasega. Ta teadis vaid, et Fred on väga kena. "Ära võta isiklikult" lisas ta veel ning muigas endamisi. Andie mainis seda lihtsalt igaksjuhuks. Taaskord tõstis prefekt klaasi huultele ning võttis lonksu.

[Frederick Thompson]

Noormees kortsutas vaid kergelt oma kulmi . ''Ma olin suhteliselt üllatunud, kui sain aru, et sa oled ikkagi üleüldiselt kena .'' Sõnas ta vaikselt, ning rüüpas seejärel oma klaasist sõõmu . ''Ei võta, ära muretse .'' Lausus ta seejärel kindlalt, ning võttis taskust karbi . Asetas oma käe lauale, ning lükkas seejärel karbi neidise suunas, kui talle silma tegi . ''Ma hindan neid inimesi, kes mulle korda lähevad .'' Lausus ta vaid keti peale, kui oma pilgu nüüd pudelile hetkeks viis .

Kett .

[Andie Davies]

Andie naeratas veelgi laiemalt, kui Fredericku esimest lauset kuulis. See tegi tõesti südame soojaks. Nüüd jälgis tüdruk, kuidas Fred mingi karbi lauale asetas. Tütarlaps kortsutas hetkeks kulmi, kui seda vaatas ning suunas pilgu siis hetke pärast noorukile, et sealt mingit seletust leida. Saanud vastuse, Andie vaid muigas, võttis karbi ning avas selle. Prefekti silmad läksid suureks ning ta ei suutnud enam midagi lausuda. Ta vaid imetles seda. Mõne aja pärast võttis ta selle karbist välja, enda näppude vahele, hoides seda kui kõikge kallimat asja maailmas. "See on imeilus" lausus Andie siis vaikselt, saamata ikka oma silmi ketilt. Mingi hetk ta siiski tõstis enda pilgu ning vaatas Fredi poole. Kas tõesti oli slytherinlane talle praegu kingi teinud. "Ma ei teadnudki, et ma sulle niivõrd palju tähendan" lausus Andie, kuna tema jaoks oli sellise kingi tegemine ikka suur asi. "Aitad?" küsis Andie siis hetke pärast ning ulatas keti Frederickule, et too selle talle kaela saaks panna. Andie saaks sellega ka ise hakkama, kuid samas see võiks liiga pusserdamiseks minna.

[Frederick Thompson]

Noormees muheles vaid omaette, kui jälgis et neiule see tõepoolest meeldib . ''See on viisakas lihtsalt .'' Sõnas ta kiirelt selgituseks, kuigi ega ta ei saanud ka väita, et Andie ta täiesti külmaks oleks jätnud . Keti oma sõrmede vahele võtnud lükkas ta sõrmedega juukseid väheke eest ära, ning kinnitas keti . Seejärel end tagasi mugavalt toolile istuma sättinud rüüpas ta uue lonksu oma pudelist, ning suunas pilgu peale pudeli lauale asetamist, tagasi Andiele . ''Ma loodan, et see meeldib sulle .'' Lausus ta vaikselt, kui naeratades neiut vaatlema jäi .

[Andie Davies]

Kui Frederick selle talle kaela pani, katsus Andie õrnalt ketti oma kaelas, mis pani teda vaid naeratama. Nüüd suunas ta pilgu tagasi slytherinlasele. "Meedlib!" vastas Andie. "Väga meeldib" lisas ta siis veel, peale mida ta taas lonksu oma joogist võttis. "Eelmine kord läks kuidagi kiireks ja rääkida ei saanudki" lausus Andie, kui siis mugavalt tooli seljatoele toetas. "Ma ei tea sinust rohkem midagi peale su nime, su maja, et sa kena oled ja et sa vabalt gryffindorlastega suhtled" lausus Andie ning naeratas õrnalt. Andiel endal polnud midagi selle vastu, kuid kui tihti sa ikka leiad slytherinlase, kes saab gryffindorlastega hästi läbi? Nüüd ootas prfekt lihtsalt kasvõi mingisugust lühitutvustust.

[Frederick Thompson]

Noormees muigas vaid kergelt rüüpas sõõmu oma pudelist, ning asetas selle seejärel kolksatusega lauale . ''Mida sa täpsemalt kuulda soovid ?'' Küsis ta nüüd oma silmi neidisele kinnitades, kui uue sõõmu oma pudelist rüüpas . Seejärel põuest bacardi välja tõmmanud avas ta ka selle pudeli, ning suunas pilgu tagasi neidisele . ''Ametlikult elan Walesis, õdesid vendi pole . Koera nimi on Stref . Lühikarvaline taks muideks . Siis vanemad on mingid ärikad endameelest, kuid ega mind tegelikult ei huvita ka . Iseloomu peaksid sa ise ära tabama, ja välimuse kohta sa said juba aimu .'' Seletas ta kiirelt, ning kortsutas oma kulmi . Bacardist suure sõõmu rüübanud krimpsutas ta hetkeks oma nägu, kuid rüüpas sellepeale oma võiõlut . ''Ja nüüd sina .'' Lausus ta kiirelt, ning suunas oma pilgu tagasi pudelile, mida keerutama jäi ise altkulmu neidist edasi vaadeldes .

[Andie Davies]

Andie kuulas Fredericku lühitutvustus. Ikka veel ei suutnud ta uskuda, et räägib hetkel slytherinlasega. See oli kuidagi kahtlane, kuid samas Andiele sobis. Ta võis suhelda kellega iganes, kes temasse hästi suhtub. Jutu vahepeal võttis gryffindorlane lonkse oma võiõllest ning peagi oli klaas tühi. "Ma elan Londonis. Mul on kaks õde. Rosalie ja Roxanne. Õks on kolme ja teine neljateistkümne aastane. Vanematest on alles ainult ema" alustas Andie siis juttu. "Kaks lemmiklooma. Lumekakk, Zena ja kass, Sonja. Lemmiktunnid on nõiasõnad ja lendamine" rääkis Andie edasi, vaadates nüüd hetkeks kusagile seapea lae poole, ise mõeldes. "Armastan laulda, joonistada, jalutada ja pidutseda" lisas ta siis veel peale pisikest mõttepausi, suunates siis pilgu tagasi Frederickule. Nüüd võttis Andie jaki taskust välja oma suitsupaki, kust ta siis ühe suitsu omale süütas.

[Frederick Thompson]

Noormees muiheles vaid kogu jutu, kui lõppu lisandus, mida neidis aga armastas, rüüpas nooruk oma pudelist, ning teisest kiirelt pealekat . Siiski ei olnud ta veel viinaga hästi harjunud, ning see vajas kohanemist . ''Ja minuga aega veeta, armastad sa kohe kindlasti, muidu sa ei istuks siin .'' Lisas ta kiirelt, ning rüüpas oma pudelist uue sõõmu . Võiõlut peale juues kortsutas ta vaid kergelt oma kulmi . Ka rahvast hakkas vähemaks jääma, kell oli juba üsna palju ju edasi liikunud, ja põhilised seapea külalised olid siin lähedal elavad nõiad ja võlurid . ''Mis ajaks sa tagasi pead olema ?'' Uuris ta nüüd, kui oma pilgu oli kõrtsilt neidisele tagasi kolinud .

[Andie Davies]

Andie kehitas kergelt õlgu, kui siis muigas. "Kas just armastan, aga kindlasti mitte ei ole mul midagi selle vastu" lausus ta ning naeratas siis armsalt, kui viis enda pilgu tuhatoosilt Frederickule, ise taas suitsu tõmmates. "Aga ehk õigepea armastan ka seda" lisas gryffindorlane ning naeris hetkeks. Kuulnud küsimust, kehitas Andie taas õlgu. "Kuna ma olen prefekt, siis pole mul mingit kellaaega määratud" vastas Andie siis seepeale, kui talt küsiti, mis kellast ta tagasi sigatüükas olema peab. "Ja pealegi, praegu on ju nädalavahetus" lisas ta ning naeratas kavalalt, tõmmates siis suitsu edasi.

[Frederick Thompson]

Fred muigas vaid kergelt, ning rüüpas seejärel sõõmu oma pudelitest, jälle alguses ühest ja siis teisest natukene peale . Noormees tundis kuidas ta pea kergelt surisema juba hakkab . ''Ma ei mõelnud seda, kindlasti su sõbrannad küsisid, kuhu ja miks sa lähed, ja ma olen kindel, et sa ei öelnud, et sa tuled minuga kohtuma .'' Lausus ta nüüd kiirelt silmitses seejärel mõne hetke prefekti, rüüpas, ning suunas oma pilgu tagasi neiule . ''Või ütlesid ?'' Küsis ta siis kiirelt, ning otsis ka ise oma taskust suitsupaki välja, ning süütas omale ühe suitsu . See laksas nüüd kohe kindlasti kohe eriti ära . Eriti ka see, et nad olid ju umbses ruumis, ning Fred tundis, et ta ei seisa enam eriti sirgelt oma jalgadel, kui ta suitsust kolmanda mahvi tõmbas .